Andrus Karnau

FOTO: Pm

Haldusreformi on Eestis kavandatud 1990. aastatest ning seaduse vastuvõtmine on sisse kirjutatud ka praegusesse koalitsioonileppesse. Milliseid karisid see Eesti riigi kauaoodatud reform endas reaalsuses kätkeb, kirjutab kolumnist Andrus Karnau.

Tellijale

Üks oluline muutus, mille omavalitsuste liitmine kaasa toob, on poliitilise kontrolli tugevnemine. Praegu on kindla parteilise kontrolli all suuremad linnad ja osa valdadest. 5000 või 11 000 elanikuga suurvaldade tekkimise järel võib kindel olla, et kohalik volikogu ja sealt edasi ka kohalik täitevvõim on parteipoliitiliselt kontrollitud.

Erakondadel on enamasti tugevad maakondlikud organisatsioonid, mõnel pool tugevamad, mõnel pool nõrgemad, aga olemas. Metsatagustesse pole nad aga naljalt jõudnud, liikmeid üldjuhul on, aga võimu võtmiseks on jõudu nappinud. Kui nüüd metsanukatagused kaovad, tulevad suured omavalitsused, on erakondadel rohkem põhjust pingutada. Hästi organiseeritud ja rahastatud parteikontorite sõdureil on palju lihtsam jagu saada parteitute valimisliitudest. Omavalitsuste kasvades on erakondade organisatsioonidel neid lihtsam hõlmata, valimiskampaaniaid kontrollida ja oma inimesi võimule panna.