Oudekki Loone

FOTO: Mihkel Maripuu

Meie valitsev parempoolne ja nii-öelda vasakpoolne eliit (loe: härrad Rõivas, Tsahkna ja Ossinovski) jagavad praegusest pealiskaudsest konfliktist hoolimata ühte eesmärki: suurem ning lahtisem Eesti majanduse avatus maailmaturule ja ühisraha euro kummardamine, kirjutab keskerakondlasest riigikogu liige Oudekki Loone.

Tellijale

Nende vaated lähevad lahku riigi rolli juures: Rõivas hoiab süles Javelini ja suunab seda Venemaa poole, ise üle õla kiigates, kas USA vabariiklased on ikka kohal, Tsahkna peksab aga rukkilillekimbuga homoseksuaalsete inimeste päid ja jalgu. Ossinovski nimetab mõlemat suhtumist «ksenofoobseks läbuks», kuid teeb sealjuures ühe meelevaldse järelduse. Vastandades «kodukootud tõupuhtuse ideoloogiale» «universaalsed inimõigused», tahab ta maailma, kus üleilmastumine on hea, kodusloodu aga halb.

Heaks näiteks on siin Ossinovski 26. jaanuari artikkel Postimehes («Rootsi on nii lähedal ja samas nii kaugel»), kus ta leidis, et kõigepealt tuleb kokku leppida pehmetes väärtustes ja alles siis saab hakata rääkima majandusest. Kiiresti defineeris ta eesmärgina «jõuda Euroopasse» (loe: rahvusvaheline majanduslik integratsioon), viitas rahvahääletusele ja vajadusele vähemusi mitte diskrimineerida (loe: demokraatia) ning rõhutas, et väljaspool Euroopat ei saa meil olla kodusadamat (loe: loobume suveräänsest rahvale kuuluvast riigist suure majandusliidu kasuks). Selles maailmas on igasugune inimeste soov ise oma kultuuriväärtusi määrata negatiivne.