Savisaar: Ansipi jutt koostöö välistamisest pole tõsiseltvõetav

Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Foto: Mihkel Maripuu

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar (60) ütleb usutluses Postimehele, et eelseisvate parlamendivalimiste põhiteemad on tööpuudus ja košmaarne hinnatõus. Savisaare sõnul ei võta ta tõsiselt peaminister Ansipi sõnu endaga koostöö välistamisest.

Keskerakond läheb valimistele vastu tagaajaja rollis. Arvamusküsitluste kohta olete öelnud, et need midagi olulist ei näita, aga kindlasti vaatate ka neid?

Saatsin juba Andrus Ansipile kirja, kus väljendasin oma skeptitsismi nende küsitluste koha pealt ja kutsusin teda üles, et tuleks sisuline diskussioon nende probleemide üle, mis on Eesti inimestele tähtsad. Ta ei ole mulle küll tänaseni vastanud, aga loodetavasti mu kiri pani ta mõtlema ja usun, et kunagi ta ikka vastab.

Küsitlusi võib ju jälgida, aga poliitikast ikkagi ei tohi teha spordivõistlust. Ka see sportlane, kes jälgib kogu aja stopperit, ju tegelikult ei võida. Ettevaatlik suhtumine küsitlustesse on küllalt põhjendatud (Savisaar toob pikalt näite Turu-uuringute ja Faktumi uuringutulemuste erinevusest erakondade toetuse kohta Tallinnas). Samal ajal on see oht tõesti olemas, et Ansip tuleb nendel valimistel tagasi ja on järgmiste valimiste võitja. Seda ei tohiks sugugi eitada.

Ansip on püsinud peaministrina kogu valimisperioodi. Erinevalt kahest eelmisest korrast ei ole Keskerakonnal õnnestunud valitsusse saada. Mis on põhjus?

Võib-olla mõnes mõttes oleme Ansipiga olnud sellises peegelduvas seisundis. Tema kinnistab oma positsioone Toompeal ja meie kinnistame neid siin all-linnas.

Ansip ütles augustis Postimehe intervjuus, et välistab koostöö teiega. Ka Mart Laar on öelnud, et ei taha teiega koostööd teha. Samas teie olete niisugustest avaldustest hoidunud.

Ansipi avaldusi võtan suhteliselt kergelt, sest mul on meeles mõned tema varasemad avaldused, kui reformistid olid meile siin Tallinnas noa selga löönud mõneks ajaks. Pärast seda ta andis Äripäevas intervjuu, kus palus vabandust ja ütles, et saab meie pahameelest ja solvumisest aru. Ning et need inimesed, kes seda tegid, ei käitunud õigesti. Ansipiga on nii, kuidas tal parajasti vaja on. Kui on vaja, siis palub vabandust ja sõlmib homme koalitsiooni, kui ta saab ilma hakkama, siis saab ilma.

Mäletan neid ütlemisi küll. Pärast püüdis üks tema nõunik seda ka selgitada ja rääkis, et põhjuseks on asjaolu, et Savisaar käib liiga palju Venemaal, räägib venelastega läbi ja seetõttu ei saa teda usaldada. Ma mõtlesin selle peale, et siis ei tohiks nad ju usaldada ka Merkelit ja Obamat, kes käivad Venemaal ja räägivad venelastega läbi.

Kuid ega mina neid endid ka ei usalda. Kuidas ma saaksin usaldada inimesi, kes tegelikult on Eesti rahva viinud vaesusesse? Suur osa inimesi on ikkagi allpool vaesuspiiri. Suur osa on töötud. Need arvud ei ole sugugi nii ilusad, nagu Eesti statistika püüab esitada, rääkides registreeritud töötutest. Hinnatõus on košmaarne. Kuidas ma saan usaldada niisuguseid tegelasi, kes on viinud rahva sellisesse olukorda? Aga sellest hoolimata, neil on ka omad valijad ja neil on ka oma koht Eesti poliitikas. Kui tahame Eesti riiki hoida, siis muidugi ma pean nendega koostööd tegema.

Kindlasti panite ka tähele, et nende avalduste teravik oli suunatud isiklikult teile, mitte Keskerakonnale. Koostööd Keskerakonnaga pole keegi välistanud.

Eks see ole katse Keskerakonda nõrgestada või vähemalt lõhestada. Kas teil on meeles Lydia Koidula lause «Eesti muld ja Eesti süda, kes neid jõuaks lahuta»? Ma ütleksin samamoodi, et Keskerakond ja Savisaar, kes neid ikka suudab lahutada.

Meenub üks vahepealne spekulatsioon, et Keskerakond paneb peaministrikandidaadiks Jüri Ratase, võtmaks relvad neilt, kes kogu aeg ründavad Savisaart.

Savisaart rünnatakse sellest hoolimata, ükskõik, kes peaministrikandidaat on. Paraku see niimoodi on, et minust on saanud Keskerakonna vapiloom. Mulle tundub, et jään selleks vapiloomaks ka siis, kui ma tõepoolest kunagi äkki enam ei ole Keskerakonna esimees. Selleks vapiloomaks on jäänud ka Siim Kallas ja mitmed teised. Eks mäletan ka neid rünnakuid, et on vaja see poliitikute vanem põlvkond ühel või teisel viisil ära pensionile saata…

Sven Mikser ju oma valimiskõnes rõhus põlvkonnavahetusele, ehkki selle kohta on nüüd öeldud, et mitte vahetada vanad noorte, vaid vanad uute vastu.

Kes on need uued poliitikud? Sageli avastad, et see uus poliitik on tegelikult teise sildi taha pugenud vana. Ilmusid artiklid mitte ainult Savisaare, vaid isegi Laari kohta, et selline vana habe, las ta kirjutab oma raamatuid, ärgu segagu noori peale tulemast.

Mina mõtlesin tookord, et poliitikud ja ajakirjanikud on tegelikult ühe ja sama puu kaks oksa. Mõlema reitingud on ju suhteliselt madalad. Võib-olla me ka vastastikku oleme sellele kaasa aidanud. Mõtlesin, et kui poliitikas peaks olema põlvkonnavahetus, kuidas siis ajakirjanduses lood on? Kui tulin poliitikasse, oli Mart Kadastik juba kõva tegija, oli juba kaua olnud peatoimetaja. Hans H. Luik oli ka tunnustatud mees meedias. Hakkasin mõtlema, et vaat kui huvitav. Samad ajakirjanikud, kelle endi ülemused on samasugused «saurused», hakkavad järsku nõudma, et poliitikutel peaks järgmine põlvkond peale tulema. Oleks ju siis väga vahva, kui nad sedasama nõuaksid ka omaenda liistude juures.

Teie olete seega Keskerakonna peaministrikandidaat?

Keskerakonna peaministrikandidaadi suhtes võtab partei vastu otsuse jaanuari keskel. Keskerakonna pink ei ole lühike, meil on mitmeid väärikaid kandidaate, kellele panus teha. Mul on üks eelis, mis samas on ka miinus – mina olen juba olnud peaminister. Olen olnud peaminister ajal ja oludes, mida ei saa korrata ei Laar, Kallas ega keegi muu. See oli riigi loomise aeg. On inimeste endi küsimus, kas meil on vaja peaministrikandidaati, kellel on see kogemus, või vastupidi, sellist, kes alles loob oma mina-pilti.

Teie tõite omal ajal poliitikasse Sven Mikseri. Kuidas hindate tema šansse tõsta sotsid järelejooksja rollist suureks erakonnaks?

Palju sõltub sellest, kas ta suudab Jüri Pihliga koostööd teha. Ma ei alahindaks Pihli. Ta ei ole poliitikas olnud teab kui kaua, aga ta on hästi õpivõimeline. Minu arvates tänaseks on temast küll juba poliitik saanud. Mikseril oleks koostööst temaga kasu. Kui seal erakonnas aga peaks hakkama ussitama, siis midagi head see kaasa ei too.

Keskerakond on teinud jõupingutusi, et Rahvaliidu nišši poliitikas üle võtta. On Rahvaliidul veel lootust tõusta?

Tegelikult tegime jõupingutusi, et Rahvaliitu koos hoida. Ma ei näe selles midagi head, kui Rahvaliit peaks lagunema. Võtsime ette maarahva kongressi tegemise, sest ligi kümmekond aastat seda kongressi ei toimunud, samal ajal minu arvates on maarahva probleemid ühed teravamad Eestis. Vaadake, kuidas postkontoreid kaob, koole kaob, kuidas bussiliine kinni pannakse.

Minu meelest jagunevad poliitikud praegu kahte gruppi – lühimaa- ja pikamaajooksjad. Lühimaajooksjad – lugesin mõni päev tagasi üht Tõnis Paltsu intervjuud, kus ta ütles, et tema peksaks kaks kolmandikku omavalitsustest laiali. No tule taevas appi! Ise ta kandideerib saartel ja Läänemaal, kus on kõige vaesemad omavalitsused, ja siis ta lubab omavalitsused laiali peksta. See ei ole kõige järelemõeldum asi. Teised aga on pikamaajooksjatest poliitikud, kes enne kui midagi räägivad, püüavad mõelda, mis on selle tagajärg.

Te võtsite Rahvaliidust oma erakonda Ester Tuiksoo, kes on praegu kohtu all. Olete niivõrd kindel, et Tuiksoo jääb õigeks?

Ma toon niisuguse näite – Margus Kolga. Ta oli kohtu all, tunnistati korruptsiooniparagrahvi alusel süüdi, kandis karistuse. Nüüd mõni aeg tagasi ta nimetati Eesti Vabariigi saadikuks ÜROs. Üks kõige tähtsamaid suursaadikukohti. Ükski Eesti ajakirjanik ei ole minu meelest küsinud välisministrilt ega peaministrilt, et kuidas nii? Mida te siis nüüd küsite Tuiksoo kohta olukorras, kus ei ole mingit kohtuotsust? Selle põhjal, mis ma olen temaga rääkinud ja lugenud, mis meedias räägitakse, mulle tundub, et võib-olla talle süüdistuse esitamisel prokuratuur ikkagi kiirustas.

Kuna olen ju «saurus», on mul võimalik tuua näiteid ka kaugest ajast. See oli vist 1995 või 1996, kui minu suhtes algatati neli kriminaalasja, mis olid kõik seotud lindiskandaaliga. Mõni aasta hiljem selgus, et ei olnud seal mingeid kriminaalseid tegusid. Kuni ei ole kohtuotsust, seni on inimene süütu.

Poliitikas järgitakse sageli ka põhimõtet, et kuidas asi välja paistab ja valijatele mõjub.

Mul ei ole mingeid küsitlusi selle kohta, aga mulle tundub, et Ester Tuiksool on küllalt hea toetus inimeste seas. Samal ajal mõni inimene, kes ei ole kordagi kohtu all olnud, ei saa üldse kiidelda sellega, et temast oleks positiivne arvamus.

Kõikvõimalikke kahtlusi ja skandaale on kolm kuud enne valimisi palju üleval. Keskerakond on seekord kuidagi kõrvale jäänud?

Aega veel on.

Midagi siiski on: Vello Lõugas ja Mati Songisepp linnavalitsuses, teie enda väike eksimus laenu kirjapanemisel.

Üks mu tuttavatest luges hiljuti kokku, et kahe nädala jooksul oli Lõugase ja Songisepa kohta meedias üle 40 arvamusavalduse, kus oli nimetatud nende nimi ja keskerakondlane. Siis oli veel kümmekond arvamust, kus oli ainult nimi. Palusin seepeale, et proovige leida mõni niisugune arvamusavaldus viimase kuu jooksul maanteeameti direktori Tamur Tsäkko kohta, kus oleks öeldud, et ta on juba kaheksa aastat IRLi liige. Arvamusi oli ju palju, muide rohkem kui Lõugase ja Songisepa kohta, aga nad ei leidnud ühtegi, kus oleks sees, et Tsäkko on IRLi liige. See on valikuline asjade esitamine.

Minul isiklikult oli samasugune lugu, isegi natuke koomiline. Kui mul oli see eksitus majandushuvide deklaratsiooniga, siis püüdsin korduvalt rääkida, et analoogiline juhtum oli ju ka pangapresident Andres Lipstokil, kes unustas lausa kuus aastat oma deklaratsioonis krundi märkimata. Aga seda kustutati mu artiklitest korduvalt ja Kadri Simson rääkis, et tema intervjuust TV 3-le lõigati ka ainsana see koht välja.

Elame viimaseid nädalaid Eesti krooniga. Kuidas uus raha võib valimiseelset seisu mõjutada?

1992. aasta suvel sai Eesti endale krooni, neli kuud hiljem olid valimised ja valitsus, kes krooni tõi, kaotas neil valimistel. Kuidas krooni asendumine euroga mõjub – raha on raha. Aga üldiselt mulle näib, et nende valimiste põhiküsimus on hinnad ja tööpuudus. Elu ise dikteerib need küsimused.