Kaire Uusen: väikese Eesti omapärane trump

Kaire Uusen. Foto: Mihkel Maripuu

Muidugi on Eestis palju probleeme, kuid on üks asi, mis meil on parem kui enamikus heaoluühiskondades, aga seda eelist märkame alles võõrsil olles või välismaalastega suheldes, kirjutab Kaire Uusen.

Eestlastel teevad meele mustaks väike palk, kehv infrastruktuur ja pikk pime talv, kuid siinses ühiskonnas on ka selliseid eeliseid, millest suurte rikaste riikide inimesed võivad vaid unistada. Ilmselt on kõik välismaal (heaoluühiskonnas) elanud eestlased märganud võõrsil järgmist: elu ja tuju on hea, kaasinimesed on hoolivad ja viisakad, ülemus väga heatahtlik, kohaliku palga või stipendiumi eest saab päris palju endale lubada. Ühiskonna- ja käitumisreeglid on paigas. Põnevaid näitusi ja kultuurisündmusi on palju ning maailm oleks nagu koju kätte tulnud. Ei pea muretsema homse pärast, kõik tundub stabiilne ja muretu. Hakkab kohale jõudma, kust on pärit inimeste muretus ja usk ilusasse homsesse. Kõige tipuks hakkad vaikselt isegi kohalike nägu minema.

Ühel päeval muutub see kõik aga tavapäraseks ja enam ei üllata. Tekib tunne, et Eestis oli miski teisiti ja see pole ainult mets, millest kirjutab Valdur Mikita. Lõpuks saad aru, et see rahutus on soov midagi ette võtta, olla keegi, vajadus sõna sekka öelda, mis oli välismaal hea elu lummuses ära kadunud. Siin tuleb aga sein ette, sest välismaal need asjad nii ei käi ja see ei kehti ainult võõrastele, vaid suures osas ka kohalikele.