Imre Sooäär.

FOTO: Erakogu

Riigikogu õiguskomisjoni kuuluv reformierakondlane Imre Sooäär kirjutab, et kooseluseaduse rakendumiseks on lootust: kuigi riigikogus käivad siiani vaidlused lapsendamise teemal, on koalitsioonierakonnad jõudnud üksmeelele, et seadus peaks kehtima kõigile ehk nii eri- kui samasoolistele paaridele.

Kooseluseaduse rakendusaktide menetlemine riigikogus jõudis vahepeal faasi, kus pinged on taas kõrgele kruvitud. Kärgitakse, paugutatakse uksi, solvutakse ja süüdistatakse. Oleme läbi käinud vaevalise, kuid olulise tee ja nüüd oleks aeg leida riigikogus erakondade vahel mõistlik kompromiss.

On palju muid olulisi teemasid, millele kallist istungite aega kulutada, selmet eelnõuga pikki öid Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) piduripilli järgi tantsida. Seadus oleks võinud juba esimesest jaanuarist kehtida. Paraku näevad mõned poliitikud venitamistaktikas võimalust oma valijate ees särada, saades samal ajal aru, et lõpptulemus on üksikutest nüanssidest sõltumata enam-vähem teada. Eelmises riigikogu koosseisus saavutasime kompromissi just erakondadeülese töögrupi loomisega, kus leiti ühisosa. Olen vastava koostöövormi ka seekord välja pakkunud.

Kompromisside kompamine

Koalitsioonipartnerite vahel on käinud aktiivsed läbirääkimised ühisosa leidmiseks, mis siiani on kulgenud edukalt. Selles osas, et kooseluseadus peaks kehtima nii eri- kui samasoolistele paaridele, on tänaseks ühine mõistmine saavutatud.

Kooselulepingut erisoolistele paaridele tuleks käsitleda kui esmast õiguskaitset või kui soovite, nagu kindlustuspoliisi enne abiellumist. Nii nagu traditsiooniliselt abielueelsel kihlumisel, antakse kooseluseaduse läbi teineteisele kindlustunne. Kooselulepingut ei saa sõlmida altari ees ega «abielu õnnepalees». See on vaid notariaalne kohustuste ja vastutuste lepe. Abielluda võidakse alles hiljem, siis kui selleks valmis ollakse.

Kihlusperioodil võivad aga samuti õnnetused juhtuda või üks pool ootamatult hukkuda. Kooseluleping katab sellisel juhul esmase õiguskaitse, aga ei anna samas kõiki õigusi ja võimalusi, mida annab abielu.

Kooselamise esimesest päevast peale tekivad juba ühised kohustused ja vastutused. Seegi periood vajab kindlustunnet ja kaitset, sest noored inimesed ei mõtle surmale või haigustele ega tee testamenti. Elu on ilus, kuni ühe osapoolega midagi juhtub. Kooseluleping kaitsebki poolte õigusi ja vara ka sellistel puhkudel ning sätestab vastastikused kohustused ning ning vastutuse. Abiellumine lõpetab automaatselt kooselulepingu.

Põhilist kõneainet ja vaidlusi pakuvad rakendussätete puhul praegu veel lapsendamise teemad. Loodetavasti leitakse ka selles osas lähipäevil kompromiss ja täiendatud eelnõu jõuab istungivaba nädala järel riigikogu suurde saali hääletamiseks.

Kuna kooseluseadus ei ole algusest peale olnud koalitsiooni ega opositsiooni teema, vaid kahe viiendiku riigikogu liikmete ühisalgatus, mida toetas ka osa Keskerakonna liikmeid, siis on kõik saadikud teistest erakondadest teretulnud ühisosa leidmiseks kaasa mõtlema.

Vabaerakonna vabakäik ja pidur

Eelnõu menetlusprotsessi suurim pidur siiani on kahetsusväärselt olnud Vabaerakond, mida on avalikult kritiseerinud ka nende endi liige Jevgeni Krištafovitš. Avalikkusele on Vabaerakond püüdnud jätta mulje, nagu tahetaks teemale sisulist lahendust leida. Käitumine on aga siiani olnud risti vastupidine.

Jüri Adams on saatnud kooseluseaduse ja selle rakendusaktide poole tuld ja tõrva, nimetades seda suureks juriidiliseks praagiks. Vastupidiselt Adamsile on vabaerakondlasest õiguskomisjoni liige Küllike Kübarsepp kiitnud Delfile, et erisooliste kooselu jaoks kõlbab see «praak» küll, aga mitte samasooliste kooselu reguleerimiseks. Kübarsepa ideaalnägemuses kohaselt (vastuses Delfile) oleks kooseluseadus mõeldud erisoolistele paaridele ja paarkonnaseadus oleks samasoolistele paaridele.

Vabaerakonna enda pakutud paarkonnaseadus pole paraku piisav lahendus. Sisuliselt ütleb see, et erinevalt kooseluseadusest tuleb samasoolised paarid jätta ilma kõigist põhiõigustest ja sotsiaalsetest tagatistest. Nende eelnõu lahendab ainult osaliselt samasooliste kooselupaaride vara-, ülalpidamis- ja pärimisküsimused.

Vabandage, väga hea Vabaerakond, aga neid kolme teemat saab tõepoolest igaüks ka ise lepingutega reguleerida, selleks pole eraldi seadust vaja. Muuseas võimaldaks paarkonnaseadus üllatuslikult ka isa ja poja vahelist paariastumist, mille kõik muud seadused Eestis intsesti tõttu välistavad.

Kübarsepp väidab Postimehes oma artiklis, et Vabaerakond ei soovinud rakendusaktide menetluses venitamistaktikat kasutada, ometi esitasid nad riigikogu õiguskomisjonile 82 torpedeerimisettepanekut, mida oleks vabalt saanud ka kolme ettepanekusse koondada, sest sisu oli neil ju sama. Seda aga ei tehtud. Ettepanekud esitati teadlikult ükshaaval, sest kümneminutiliste vaheaegadega hääletades halvaks protsess riigikogu töö kaheks päevaks.

Lisaks toetas Kübarsepp EKRE muudatusettepanekuid, andes ainuisikuliselt sellega EKRE-le võimaluse riigikogu töö veel mitmeks ööistungiks peatada. Kas pole see kahepalgeline käitumine?

Keskerakond käitus muuseas konstruktiivselt, ei hakanud riigikogu tööd pidurdama ja toetas ainult väikest osa EKRE muudatusettepanekutest, mis ühtisid nende seisukohtadega selle eelnõu osas. Keskerakond ei toetanud tervet laviini EKRE ettepanekuid, millest mõned võtaksid oma absurdsuses ära ka kõigi täna abielus olevate inimeste õigused. Notarite koja tehtud ja igati põhjendatud täiendavatele ettepanekutele hääletas Vabaerakond paraku samuti vastu, pidurdades sellega taas kogu protsessi. Eelnev pole kuidagi märk konstruktiivsusest.

Suur kaklus selle üle, kas komisjon toetas või ei toetanud eelnõu teise lugemise katkestamist, on siin vaid ettekäändeks ja veeklaasis tormi tekitamiseks. Lõpptulemus ei sõltu ju komisjoni seisukohast. Just seetõttu ei päde ka komisjonis «läbi surumise» süüdistus. Ühegi alatise komisjoni otsus pole riigikogule siduv ja lõpuks otsustab ikkagi täiskogu, kas toetab seadust või mitte.

Süüdistusi esitanud värsked riigikogu liikmed Kübarsepp ja komisjoni asendusliige Martin Helme polnud ennast kodu- ja töökorraga täielikult kurssi viinud. Kui riigikogu komisjonis küsimuse püstitamisel keegi hääletust ei nõua, siis loetakse see automaatselt liikmete konsensuslikuks otsuseks ja kantakse protokolli. Keegi pole midagi võltsinud ega salaja muutnud. Helme ja Kübarsepp lihtsalt ei viitsinud komisjoni otsuse protokolli läbi lugeda, mis oli kõigile komisjoni liikmetele laiali saadetud ja seisis avalikult ka nädalaid riigikogu kodulehel.

Ilmselt tuli see noorte saadikute kogenematusest. Idee komisjoni otsuse üle vaielda ja selle teemaga suurt kõmutormi tekitada tekkis opositsiooni saadikuil mitu nädalat hiljem.

Ummikseisust välja

Minu ettepanek Vabaerakonnale on võtta tagasi tupikusse viiv paarkonnaseadus, mis ühtegi probleeme sisuliselt ei lahenda ja mida ei oota ei erisoolised ega samasoolised paarid, ja jätta hääletus fraktsiooni liikmetele vabaks. Kui Vabaerakond tahaks distantseeruda EKREst, võiks nad ka kooseluseaduse rakendussätetele esitatud muudatusettepanekutest enamiku tagasi võtta. Seda mitte tehes on nad vaid EKRE suuvoodrid ja käepikendus, toetades viimaste obstruktsiooni. Vabama ja avatuma mõtlemisega Vabaerakonna osa saaks siis kooseluseaduse rakendusaktide poolt hääletada, mis aitaks ka erakonna näo säilitada. Praegu kuulutatakse oma ideaalides üht, aga tehakse teist.

Nii Isamaa ja Res Publica Liidule, EKRE-le, Vabaerakonnale kui Keskerakonnale tuleb lõpetuseks siiski siiralt tänu avaldada selle eest, et nad toetasid õiguskomisjonis õiguskantsler Ülle Madise ettepanekut viia välismaalaste seadus Eesti põhiseadusega kooskõlla ja eemaldada säte, mis samasoolisi paare diskrimineerib.

Komisjon toetas seda ettepanekut üksmeelselt. Minu silmis on see esimene samm selle teema lahendamisel konsensuse ja mõistliku koostöö suunas. Riigikogu suur saal peab seda veel hääletama, aga õiguskomisjoni liikmetele lugupidamine võrdsete õiguste tagamise eest kõigile.

Samuti tuleb tunnustada koalitsioonipartnereid, kes on kompromisside leidmise nimel panustanud. Lõpliku lahenduse nimel tuleb veel kogu riigikogul tööd teha, aga kui saime üle koerast, tuleb üle saada ka koera sabast.