Andrus Karnau: kaotatud lahing

Andrus Karnau
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Karnau
Andrus Karnau Foto: Pm

Mida on kahel keskealisel mehel jõulude ajal teha? Pühad on pikad. Istuda klaasi tumeda õlle taga. Millest on neil seal rääkida? Ikka kooseluseadusest, kas homoseksuaalidel on õigus abielluda.

Mina ütlen, et on küll. Sõber ütleb, et ei ole. Meil kahe peale on viis last. Homoseksuaalsusest teame ilmselt vähem kui ükskõik millest muust maailmas. Aga ikka on vaja vaielda. Mina ütlen, et nad võiksid abielluda, tunda end samaväärsete inimestena kõikide teistega. Sõber ütleb, et kui riik seadusega sellise õiguse annab, siis see on homoseksuaalsuse propaganda. Homoseksuaalsus on patt, mille piibel on ära keelanud.

Me mõlemad oleme abielus. Ma kehitan selle piibli jutu peale õlgu, ma ei ole eriti usklik. Sõber ei ole ka eriti usklik, aga talle on piibellik patt tähtis. Mina ütlen, et luteri kirik käitub valesti, kui homoseksuaale vihkab. Kas siis Rootsis ei loeta ega mõisteta piiblit? Selle küsimusega püüan minust märksa rohkem kirikuga seotud sõpra irriteerida. Sõber ei lase sel sündida, ta teab, et nii Rootsis kui ka teistes maades, kus kirik tunnustab ja laulatab homoseksuaalide abielu, on vastuseis kogudustes sellele väga tugev. Et selline käitumine ei ole jumalasõnaga ikkagi kooskõlas.

Mina küsin, et kuhu jääb halastus. Sõber seletab, et abielu riiklikul institutsioonil pole kristliku halastuse ja sallivusega midagi pistmist. Et las nad olla. Keegi ei taha neile halba, aga ärgu hakaku abielluma. See oleks väära käitumisviisi toetamine.

Seletan, et kirik käitub valesti, kui mehkeldab Tallinna pangaga ja käib Edgar Savisaare talu Hundisilmal kapo «halvast energiast» puhastamas. Sõpra see ei heiduta. Ega seegi, kui pärin viimases hädas, et kas homoseksuaale peaks hakkama taas vangi panema. Ei, seda ei peaks. Las nad olla omaette. Aga kas nad ei peaks olema meiega võrdsed? Nad ongi, vastab sõber, aga abiellumine pole neile lubatud.

Luteri kiriku peapiiskop oli kuni viimase ajani ka naiste vaimulikuks ordineerimise vastu. Püüan nii luua fooni, et sõpra veenda, et kõik konservatiivsed arusaamad ei pruugi alati aja vaimuga kaasas käia. Et meie siin usume, et soopooled on võrdsed. Mu argumendid ei veena sõpra. Ma siis ütlen, et see vastuseis homoseksuaalide abiellumisele on kiriku jaoks võimuküsimus. Et kirik kardab, et võimu jääb vähemaks, kui abiellumine ei ole enam mehe ja naise vaheline asi. Selle peale arvab sõber taas, et pattu ei peaks riik soodustama.

Maris Sander kirjutas Müürilehes, et euroopalikku kultuuriruumi kuuluda sooviv Eesti ei saa endale lubada seksuaalvähemuste diskrimineerimist kristlik-normatiivsetel põhjustel.

Sõbra selja taga seisab terve luteri kirik ja neli parlamendierakonda (IRL, Keskerakond, Vabaerakond ja EKRE). Kes minu selja taga selles vaidluses seisab? Hulk nooremapoolseid intellektuaale, kui «Tujurikkuja» tiimil aega üle jääks, siis võib-olla nemad ka. Aga inimesed, kes on ühtlasi institutsioonid? Valitsusjuht? Ei, tema selles küsimuses positsiooni ei võta. See ei olevat valitsuse asi. Riigikogu esimees vist võtab.

BNSi juht Anvar Samost kirjutas enne pühi Lääne Elus, et Eesti suur tugevus on olnud tipp-poliitikute võime otsuseid teha ning valijaile neid ausalt ja keerutamata põhjendada. «Asjadest on räägitud ilustamata. Millegipärast otsustasid kooseluseaduse algatuse eestkõnelejad rahvast rumalana näha ja hämada,» märkis Samost.

Nii polegi ime, et ühel pool on organiseeritud armee ja teisel hajali vägi, kel õigeid liidreid polegi. Kumb selles heitluses lüüa saab, pole raske ära arvata. Või õigupoolest on juba saanud, sest rakendusakte riigikogu vastu ei võtnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles