Postimehe kolumnistid valisid välja lõppeva aasta kõige silmapaistvamad inimesed maailmas. Toome esile kuus enim hääli saanud isikut koos kolumnistide põhjendustega.
Postimehe kolumnistid hindavad: 6 silmapaistvaimat inimest maailmas aastal 2015
29. detsember 2015, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Svetlana Aleksijevitš
Valgevene ajakirjanik ja kirjanik, kes sai aastal 2015 Nobeli kirjanduspreemia.
Jaak Jõerüüt: Teadlikult totaalriiki Valgevenesse naasnud kirjanik sai Nobeli kirjandusauhinna, mida tuleb seekord lisaks kirjanduslikule pidada ka sümboli taseme saavutuseks. Planeedi nn punainimeste lahkamine sõnaskalpelliga, kusjuures ta on oma paljastustes ühteaegu karmilt halastamatu ja inimlikult halastav, oli silmi avav isegi enamasti üliettevaatlikule Nobeli komiteele.
Andrei Kuzitškin: Elav näide julgusest, sirgeseljalisusest, humanismist ja kirjanduslikust aususest. Toon näite Aleksijevitši kõnest Stockholmis: «Kõige tähtsamad sõnad vene keeles on «sõda» ja «vangla». /…/ Meie elu kõigub hullumaja ja barakkide vahel. Kommunism ei ole surnud, laip on endiselt elus.»
Elon Musk
Elektriautode tootja Tesla ja kosmosetehnika tootja SpaceX juht.
Mart Raudsaar: Maailm vajab enam kui kunagi varem Edisoni-taolisi hulle innovaatoreid. Muski torutransport või kosmose koloniseerimise ideed, samuti tegevus Teslas on toonud ta esile kui võimaliku Edisoni/Lomonossovi/Franklini mantlipärija.
Henrik Roonemaa: Ta teeb korraga elektriautot ja lendab kosmosesse ning vahepeal avaldab teravalt arvamust nii Apple’i kui teiste tehnoloogiamaailma tegijate kohta, ise samal ajal andrusansipilikult öeldes, et «pole minu asi küll siin teisi õpetada, aga…». Me ei tea, kas Musk saavutab oma asjades edu või mitte ja kas ta suudab maailma muuta, aga kindlasti on ta väga värvikas ja kohati hullumeelne proovija, kellesuguseid on vaja, et maailm tõesti muutuks.
Angela Merkel
Ajakirja Time poolt tänavuseks aasta inimeseks nimetatud Merkel on olnud Saksamaa liidukantsler alates 2005. aastast.
Erkki Bahovski: Merkelit võib loomulikult kritiseerida, kuid tõenäoliselt oleks Euroopa temata veelgi suuremas kriisis.
Olev Remsu: Aasta inimese Angela Merkeli käitumine põgenikekriisi lahenduste otsimisel oli mehine, eetiline ja riigile tulu toov.
Ene Pajula: Tänu Merkeli kahele kõnele jooksid pagulased kõik ELi piiripostid maha.
Ahto Lobjakas: Temaga seisab või langeb lähemas tulevikus EL, nagu me seda tunneme.
Paavst Franciscus
Paavst alates 2013. aasta kevadest.
Erkki Bahovski: Paavsti tegevus on aidanud kaasa USA ja Kuuba suhete soojenemisele, samuti on ta muutnud Vatikani imidžit rahvalikumaks.
Mari Tammar: Katoliku kiriku pea, kes on sellel aastal astunud üle mitmetest katoliku kiriku tavadest, on võtnud tõsiselt sõna nii keskkonna kui ka majanduse küsimustes, näidanud, et maailm vajab muutmist. Sellel aastal esines ta esimese paavstina USA Kongressi ühisistungil.
Vladimir Putin
Venemaa poliitik, 2000–2008 ja taas alates 7. maist 2012 Venemaa president.
Erkki Bahovski: Venemaa presidendi käes on jätkuvalt välispoliitiline initsiatiiv, ehkki Vene sõjalennuki allatulistamine Türgi poolt lõi sellesse mõra.
Ahto Lobjakas: Temaga peavad arvestama kõik.
Inimene
Jaak Jõerüüt: Igaüks, kes säilitab valede labürindis, sõdade kaoses, kliimamuutuste paine all, propagandahoovuste mõjuväljas, vaesuses, alanduses ja viletsuses ikka veel inimese nime, hea südame ja targa pilgu, on meie aja kangelane.
Jelena Skulskaja: Moslemid, kes ei toeta Islamiriiki; kristlased ja juudid, kes austavad teiste konfessioonide usuvabadust; kõigi vaadetega inimesed (sealhulgas ateistid), sõltumata usust ja nahavärvist, kes peavad iga inimese õigust elule suurimaks väärtuseks. Minu meelest pole siin nimed kõige tähtsamad. Mida enam on niisuguseid inimesi, seda suuremad võimalused on meil hoida elu meie planeedil.