Kristin Parts

FOTO: Erakogu

Väitluse Eesti meistrivõistluste I etapil võitjavõistkonda kuulunud Kristin Parts toob välja mõlema poole argumendid teemal, mille üle väideldi turniiri ühes voorus. Kirjutatud põhineb toimunud väitlusel, mis toimus Briti parlamentaarses väitlusformaadis, kus väitluseks valmistumiseks pärast teema teadaandmist on aega 15 minutit.

Mida tähendab «paneme piirid kinni»?

Seoses suure põgeniketulva ning kasvava terrorismihirmuga on järjest enam tõusmas päevakorda küsimused sellest, kas Schengeni viisaruum on praeguses olukorras asjakohane ja kas avatud piirid riikide vahel toovad Schengeni riikidele enam kasu. Mõned riigid, nagu Saksamaa, Austria, Rootsi ja Ungari, on juba kehtestanud ajutisi piirikontrolle. Tekib küsimus, kas need peaks laienema kogu Schengeni ruumi ulatuses.

Esimene täpsustus, mis tuleb teha, on, mida piiride kinni panemine üldse tähendab. Tõenäoliselt tähendaks see, et taaskehtestatakse piiri- ja passikontroll ning tagasi tulevad pikad järjekorrad. Mida tähendab see pagulastele? Arvatavasti paremat kontrolli ning selget pagulaste jaotamismehhanismi. Seegi on midagi, mille üle Euroopas praegu hoolega debateeritakse, kuid õige lahenduse suhtes konsensus puudub. Arutelupoolte analüüsi tarbeks võtame eelduse, et piiride kinnipanemine tähendab ka piirile saabuvate pagulaste mingisugust selget jaotamist Euroopa Liidu riikide vahel.

Kas Schengeni sisepiiridel tuleks taaskehtestada piirikontroll?

JAH

  • Piirikontrollid tooksid võimaluse piirata pagulaste sisenemist riikidesse. Praegu puudub paljudel riikidel igasugune ülevaade sellest, kui palju inimesi iga päev nende riiki siseneb. Sajad ja tuhanded inimesed, kes ühe päeva jooksul piire ületavad ja riikidesse saabuvad, koormavad riigi sotsiaalsüsteemi. Samuti on väga keeruline kulutusi planeerida, kui ülevaade pagulaste liikumise kohta Euroopas on puudulik. Juba on Euroopas riike, kes on samadel kaalutlustel kehtestanud ajutisi riigipiirikontrolle, näiteks Saksamaa.
     
  • Piire kinni pannes toetame pagulaste jaotamist Euroopa riikidesse. Jaotamise idee seisneb selles, et pagulased suunatakse Euroopasse sisenedes konkreetsesse riiki sõltuvalt Euroopa erinevate riikide vastuvõtuvõimekusest. Piirikontrolli olukorras ei saaks pagulased neile määratud riikidest nii lihtsasti lahkuda, sellest tulenevalt ei koguneks nad kokku ainult mõnda «paremate võimalustega» riiki, mis praegu muudab nende riikide võimekuse pagulastega tegeleda piiratuks. Üle terve Schengeni ruumi ulatuv kontroll annaks Euroopa Liidule parema võimaluse vajalike tugisüsteemide ülesehitamiseks riikidesse, kuhu kindel arv pagulasi suunatakse.
     
  • Piirikontrollid võimaldavad meil täpsemalt teada, kes parasjagu meie riigis viibib. Praegu on inimesel üsna lihtsasti võimalik vältida igasugust kontrolli juba Euroopasse sisenedes, kuid veel enam Euroopas liikudes. Nõnda on näiteks terroristidel võimalus Euroopasse siseneda ilma igasuguse kontrollita. Kui piirid kinni panna, vähendame seda tõenäosust oluliselt, sest iga inimese liikumine ühest riigist teise oleks teada, samuti oleks võimalik nõuda igasse riiki sisenedes korrektseid dokumente.
     

EI

  • Piirikontrollid ei annaks meile nii palju infot. Juba praegu puuduvad paljudel saabujatel korrektsed dokumendid ning nende kohta ei ole väga palju infot võimalik saada. Samuti on piire ületavaid inimesi nii palju, et see nõuaks ELi riikidelt meeletuid ressursse, et kõiki neid inimesi iga piiri juures läbi kontrollida. Tõenäoliselt mäletavad paljud, kuidas juba ilma põgenikekriisita iseloomustasid piirikontrolle pikad järjekorrad ja suur ajakulu. Praegugi võtab põgenike jaoks vajalike paberite taotlemine aega kuid, kui mitte aastaid, piiride kinnipanemise tagajärjel on põgenikel veel keerulisem oma raskest olukorrast pääseda.
     
  • Juba praegugi on suureks probleemiks inimkaubitsejate võrgustik, kes suure raha eest inimesi kriisipiirkondadest Euroopasse smugeldavad. Kui legaalne tee on oluliselt piiratum, sest enam ei pruugi olla võimalik üldse Euroopasse saada või vähemalt enda valitud riiki siseneda, tekib inimkaubitsejate teenuse järele oluliselt suurem nõudlus. Seda on aga riikidel veelgi keerulisem jälgida ning hingehinda maksvaid igasuguste dokumentideta põgenikke jõuab Euroopa riikidesse üha enam.
     
  • Piiride kinnipanemine suurendab veelgi põgenikevastast meelestatust Euroopas, mille tagajärjed ei piirdu ainult mõjuga pagulastele, vaid kanduvad üle ka samast piirkonnast pärinevatele vähemustele, kes on Euroopa riikides elanud juba varasemast. Piiride kinnipanemine annab ühiskonnale signaali, et me peamegi oma riiki kaitsma kitsamalt pagulaste, kuid laiemalt üldse võõraste eest, sest nende sisenemine oleks liiga õudne. Lisaks  hakkavad inimesed iseenda ebamugavustes (näiteks lisandunud ajakulus reisides) süüdistama põgenikke ja üldiselt immigrante. See suurendab võõraviha ja vähendab integratsiooni võimalust Euroopa riikides, kus aga on igasugused vähemused tänapäeva vaieldamatu reaalsus.