Täpselt nädala eest (25. novembril) võttis Euroopa Parlament vastu raporti maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomu või mõjuga meetmete kohta. Tegemist on ajaloolise hetkega Euroopa Liidu ajaloos, kirjutab Marju Lauristini nõunik Birgit Paal.
Ajaloolisus seisneb selles, et kunagi varem ei ole surve liikmesriikide ainupädevusse kuuluva maksupoliitika reguleerimiseks ELi tasandil olnud nii suur kui täna. Veidi enam kui aasta eest puhkenud LuxLeaksi skandaalist vajaliku tõuke saanud maksudebatt alles kogub hoogu, pakkudes väljakutseid ja võimalusi ka Eesti jaoks.
LuxLeaksist EuroLeaksini
Erikomisjoni kümnekuise töö tulemus ei jäta ruumi kahetimõistmiseks – liikmesriikide maksusüsteemide ja -reeglite paljususe tulemusel on EL ideaalne keskkond nii üksikute liikmesriikide kui kogu liidu maksubaasi õõnestavale agressiivsele maksuplaneerimisele.
Euroopa Komisjoni president J. C. Juncker tabas naelapea pihta, kui ütles TAXE erikomisjonis toimunud mõttevahetuses, et LuxLeaksi asemel peaksime rääkima EuroLeaksist. Erikomisjoni kümnekuise töö tulemus ei jäta ruumi kahetimõistmiseks – liikmesriikide maksusüsteemide ja -reeglite paljususe tulemusel on EL ideaalne keskkond nii üksikute liikmesriikide kui kogu liidu maksubaasi õõnestavale agressiivsele maksuplaneerimisele.
Hargmaiste ehk rahvusvaheliste ettevõtete tegeliku tulumaksumäära alandamine riikliku maksupoliitika seaduslikke vahendeid kasutades on laialt levinud ja kuigi otseselt riigi organiseerimata, siiski riiklikult aktsepteeritud tegevus. On lubamatu, et jätkub olukord, kus ühes sektoris tegutsevate rahvusvaheliste suurkorporatsioonide ja siseriiklikult tegutsevate väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete tulumaksumäärade vahel laiub kuni 30-kordne lõhe viimaste kahjuks.
Tihedalt läbipõimunud majandustingimustes annavad üksikute riikide jõupingutused maksuskeemidevastases võitluses sageli vastupidise efekti, tekitades juurde uusi maksuauke. Euroopa Parlament ei soovi võtta riikidelt nende tulumaksumäärade kehtestamise õigust, küll on parlament veendunud, et ausa maksukonkurentsi tagamine siseturul tegutsevate ettevõtete vahel ning kolmandate riikide suhtes on võimalik üksnes ELi poolt koordineeritud kõikehõlmava siduva äriühingu tulumaksustamise raamistiku loomise teel.
Rohkem läbipaistvust ja vähem bürokraatiat
ELi tasandil maksundusterminite nagu majanduslik sisu, püsiv tegevuskoht ja maksuresidentsus defineerimine, ühise maksuparadiiside nimekirja koostamine, vilepuhujate kaitsmine, tõhusate sanktsioonide kehtestamine reeglite eirajatele ja huvide konflikti ennetamine maksunõustajate puhul on mõned erikomisjoni raporti komisjonile ja valitsustele tehtud konkreetsetest soovitustest.
Võtmetähtsusega euroliidu maksumaksjate taskust igal aastal triljon eurot nõudva agressiivse maksuplaneerimise lõpetamisel on aga läbipaistvuse tagamine nii hargmaiste suurkorporatsioonide kui riiklike makspoliitikate osa. Samuti üleliigse bürokraatia vähendamine maksureeglite ühtlustamise kaudu.
Praegu ootab nõukogu heakskiitu suvel parlamendilt rohelise tule saanud aktsionäride õiguste direktiiv, mis näeb ette hargmaistele ettevõtetele avaliku riigipõhise aruandluskohustuse kehtestamist.
Läbipaistvuse tagamise seisukohalt on hädavajalik, et suurkorporatsioonide finantsteave, sh teenitud kasumi, tasutud maksude, saadud toetuste ning ka sõlmitud maksuotsuste kohta, oleks avalikult kättesaadav ettevõtte kõikide tegevuskohtade kaupa. Selline nõue kehtib juba näiteks pangandussektoris ning senine kogemus näitab, et algne oluliselt suurema halduskoormuse ja sektori konkurentsivõime vähenemise hirm on osutunud alusetuks.
Liikmesriikide äriühingu tulumaksupoliitikate läbipaistvuse suurendamisele andis valusa tagasilöögi nõukogu 6. oktoobri otsus siduvate maksualaste eelotsuste automaatse teabevahetuse kohta. Vaid piiriülese mõjuga maksuotsuste kohta teabe vahetamine riiklike maksuametite vahel vajalikku läbipaistvust ei taga. Soovitud tulemuse saavutamiseks peab kohustuslik teabevahetus hõlmama kõiki kehtivaid ja sõlmitavaid maksualaseid eelotsuseid. Selleks, et täita oma aluslepingute kaitsja ülesannet, sealhulgas riigiabi reeglite võimaliku rikkumise tuvastamisel, peab juurdepääs vahetatavale teabele olema tagatud ka Euroopa Komisjonile.
Liikmesriikide vastuseisu taha on toppama jäänud ka ühtse konsolideeritud äriühingu tulumaksubaasi kehtestamine. Samas aitaksid just ühtsed eeskirjad ettevõtete maksustamisbaasi kohta teha lõpu hetkeolukorrast tingitud kasumi ümbersuunamisele ja ELi maksubaasi õõnestamisele.
Mõtlemiskoht ka Eestile
Tihedam maksualane koostöö annab Eestile väga hea võimaluse olla teistele eeskujuks eelkõige e-teenuste juurutamisel ja kasutamisel. Paljude liikmesriikide maksuametites pärsib võitlust maksude mittetasumisega majanduskriisi tagajärjel tekkinud kvalifitseeritud tööjõu nappus. Eesti Maksu- ja Tolliamet on aga edukas näide sellest, kuidas töötajaskonna vähenemist on võimalik kompenseerida tehnoloogia abil, tegemata seejuures järeleandmisi töö kvaliteedis. Samuti on paljutõotav oktoobris käivitatud pilootprojekt MTA ja Uberi vahel tõhusa lahenduse leidmiseks jagamismajanduse maksude deklareerimisel.
Teisalt teeb muuseas ka Eesti läheneva ELi Nõukogu eesistumise valguses murelikuks «Eesti EL poliitika 2015–2019» eelnõu äriühingu tulumaksustamist puudutav osa, kus Eesti näib ujuvat ELi viimase aja arengule vastuvoolu. Dokumendis öeldaks selgelt, et Eesti riik ühtse ettevõtte tulumaksubaasi konsolideerimist ei toeta, sest siirdehindade kasutamine on osutunud piisavalt edukaks.
Samas võib Euroopa Komisjoni juunikuisest äriühingu tulumaksustamise töödokumendist lugeda, et tervelt 72% kasumi ümbersuunamisest toimub ELis just siirdehindade kokkulepete ja intellektuaalomandi maksustamise kaudu.
Praeguses majandussituatsioonis, kus 60% tehingutest on korporatsioonisisesed ja sageli on mittemateriaalse varaga tehtavate tehingute puhul võimatu leida turuväärtusele vastavat võrdlusalust, jätavad olemasolevad siirdehinna määramise suunised liiga palju tõlgendamisruumi. Ka Eestil on aeg mõista, et seni kuni puudub õiglane maksukonkurents, on võimatu rääkida siseturu moonutusteta toimimisest. Kuna esimese saavutamine on ELi tasandil siduvate kokkulepeteta võimatu, ei saa maksupoliitika jääda pühaks lehmaks, mida üksnes liikmesriigid puutuda võivad.
Birgit Paal on Eesti eurosaadiku Marju Lauristini (SDE) nõunik siduvate maksualaste eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAXE) töös.