Priidu Pärna

FOTO: Postimees.ee

Kooseluseaduse rakendusküsimuste arutelu parlamendis on järjekordne näide seadusloome vohamisest, kirjutab justiitsministri õigusloome nõukoja liige notar Priidu Pärna.

Tellijale

Tahaks neilt pastakad ära korjata, oli esimene mõte, kui lugesin 38 riigikogu liikme algatatud kooseluseaduse rakendamise eelnõu. 50 lehekülge tihedat teksti ja 85 seaduse muudatused. ELi ühise põllumajanduspoliitika seadusest kuni veel jõustumata kooseluseaduse enda muudatusteni.

Ja seletuskiri on ka tasemel, mitte nagu kooseluseaduse puhul, kus kiirustamise tõttu on seletuskirja lõpus vaid peatükkide pealkirjad, mitte sisu.

On selge, et mõni nädal enne palju vaieldud õigusakti jõustumist on käimas kooseluseaduse teine menetlus parlamendis. Ei ole tegu pelgalt rakenduslike küsimustega, vaid sisulise debati jätkumisega teemal «kuivõrd peab kooselu olema võrdsustatud abieluga».

Kas kooselupartneril on samad pärimisõigused kui abikaasal või kas kooselupaar saab samuti esitada ühise tuludeklaratsiooni, ei ole ju rakenduslik tühi-tähi. Sellisteks aruteludeks tuleb aega võtta. Samuti tuleb arvestada, et ka niivõrd mahukas rakendamisseadus vajab aega sellega tutvumiseks, seadusel peavad olema omakorda rakendusmäärused ning infosüsteemid vajavad väljaehitamist andmevahetuse korraldamiseks.

Paljude jõulurahu on tõenäoliselt ohus. Rakendusakti massiivset «kõigi seaduste muutmise seadust» oleks saanud suures osas asendada ka palju valutuma õigusloomelise lahendusega. Võrdsustada olemasolevate seaduste tähenduses kooselupartneri õigused abikaasa õigustega ja seadust oleks olnud vaja muuta vaid seal, kus seda võrdsustamist poleks soovitud.