Džohhar Dudaev, Ilias Musajevi (keskel) ning Ibba Šeikhiga 1995. aastal Germentšukis

FOTO: Erakogu

Tänavu möödus 15 aastat sellest, kui Venemaal läks teises sõjas korda hõivata Tšetšeenia ning tuleval aastal 20 aastat sellest kui Vene vägede tagasitõmbumisega lõppes Esimene Tšetšeenia sõda.

Ilias Musajev oli Džohhar Dudajevi nõunik ning Aslan Mašadovi valitsuse asevälisminister, kes osalenud mõlemas Tšetšeenia sõjas. Hiljem läks tal korda Tšetšeeniast põgeneda ning leida varjupaika Taanis, kus elab tänaseni, juhtides tšetšeeni emigrantide organisatsiooni «Vaba Kaukaasia».

Musaev räägib olukorrast Tšetšeenias, mida iseloomustavad selle Kremli-meelse juhi Ramzan Kadõrovi absoluutne võim ja omavoli.

Ramzan Kadõrov on kahtlemata vastuoluline isiksus, kuid tema kohta on öeldud, et ta on võitnud Tšetšeeniale rohkem sõltumatust, kui Džohhar Dudajev või Aslan Mašadov oleksid kunagi võinud unistada. Kuidas Te seda kommenteeriksite?

Millisest sõltumatusest ja vabadusest saab siin juttu olla? Või on selleks sõltumatuseks õigus tappa ükskõik millist Tšetšeenia elanikku ilma igasuguse süü ja kohtuta, kui seda lihtsalt soovib Kadõrov? Või on selleks vabaduseks röövida keda iganes ta tahab? Tuletan teile meelde, et kõik Tšetšeenia elanikud on kord kuus «vabatahtlikult» kohustatud maksma Kadõrovi fondi, summa sõltub sissetulekust, näiteks riigiametnikud peavad maksma 10 protsenti oma sissetulekust, ettevõtjad veelgi rohkem.

Kadõrovi «sõltumatuseks» on lämmatada igasugune vabadus ning võtta oma kontrolli alla absoluutselt kõik, nii et isegi sõbrad ja sugulased kardavad omavavahel rääkida millest nad mõtlevad. Või on selleks «sõltumatuseks» olla Kremli alandlik peni?

Ma kinnitan teile: Džohhar Dudajev ei unistanud mitte kunagi millestki sarnasest. Tõepoolest, Kadõrovile on lubatud palju enam kui teistele Vene Föderatsiooni subjektide juhtidele, kuid siiski eksisteerib teatud Kremli poolt tõmmatud «punane joon», mida ta ületada ei julge, teades, mida see endaga kaasa toob.

Kevadel esilinastus dokumentaalfilm «Perekond», mis räägib sellest kuidas Tšetšeenia on muudetud Kadõrovitele kuuluvaks vürstiriigiks. Kadõrovi eraarmee on suurem kui mitmete NATO riikide sõjaväed, Kadõrov ning tema lähikond tegelevad täiesti avalikult räkitiga, režiimi oponente lihtsalt likvideeritakse. Mis tegelikult täna Tšetšeenias toimub?

Ilias Musajev. Foto:

FOTO: Erakogu

Kõik, kes saavad, üritavad Tšetšeeniast põgeneda. Isegi Stalini ajal polnud sellist omavoli kui Kadõrovi all. Tšetšeenias valitseb täna totalitarism ning Kadõrovi absoluutne omavoli. See on ühtlasi põhjuseks miks Vladimir Putin Ramzan Kadõrovit sedavõrd armastab, kuna Putin sooviks midagi sellist, nagu on Tšetšeenias, laiendada üle terve Venemaa.

Mis puudutab nn Kadõrovi armeed, siis saage aru, et «see kes maksab tellib ka muusika». Mingit armeed Kadõrovil pole ega saagi olema, neid üksusi rahastab ja relvastab keskvõim, et kasutada neid Venemaa huvides. Oleme seda näinud mitmel puhul, viimati Ukrainas.

Mis puudutab räkitit ning inimõiguste rikkumisi, mis Tšetšeenias vohavad, siis ka nende eest kannab vastutust Venemaa juhtkond, eesotsas president Putiniga.

Kas Kadõrov võib kunagi oma tänaste heategijate vastu pöörduda, ütleme näiteks kui peaksid katkema keskvõimu dotatsioonid, millest Tšetšeenia suuresti elab? Tšetšeenia ning Põhja-Kaukaasia on rahutu ajalooga paik, kas võime veel kunagi olla tunnistajateks «kolmandale Tšetšeenia sõjale», juhul kui Kremlil peaks tekkima vajadus järjekordse «lühikese, võiduka sõja» järele?

Kadõrov on Putinile lojaalne, nagu Himmler Hitlerile, Beria Stalinile või ükskõik millised kõrged Kremli ametnikud täna Putinile. See on kõik üks ja sama kriminaalide bande.

Tšetšeenid võitlesid Tšetšeenia sõdades sõltumatuse eest, mitte selle eest, et Ramzan Kadõrov saaks uusi paleesid ehitada, kalleid lääne sportautosid ning kullast püstoleid osta. Putin võib reaalsuses Kadõrovi täpselt samamoodi välja vahetada, nagu ta võib seda teha ka Šoigu või Ivanoviga. Iga katse Kremli peremeestest lahku lüüa võib Ramzan Kadõrovile pea maksta ning Tšetšeenias ei saa selles kellegil kahtlust olla teades, mis juhtus tema isa, Ahmad Kadõroviga.

Tšetšeenid loodavad, et geopoliitiline situatsioon maailmas ei luba Vene võimudel Põhja-Kaukaasias alustada uut «võidukat sõda» ning et erinevad faktorid viivad Vene riigi – mis tänasel kujul on impeerium - kokkuvarisemiseni, mille eest hoiatavad täna paljud analüütikud.

Tundsite lähedalt president Džohhar Dudajevit, kelle tapmisest möödub tuleval aastal 20 aastat. Milline oli Dudajev inimesena, mida te temast mäletate? 1980. aastatel oli tema elu seotud Eestiga, kas ta ise midagi meenutas selle aja kohta?

Pean ütlema, et ma pole oma elus kohanud teist sedavõrd galantset ja erudeeritud inimest. Dudajev oli humanist, temas oli palju mehisust ja julgust ning ta oli valmis ohvriks tooma oma elu ideaalide eest, millesse ta uskus. Sellisena mäletan mina Dudajevit.

Sain temaga tuttavaks 1991. aastal, aitasin tal siis läbi viia valimiskampaaniat Šalinski rajoonis. Meie viimane kohtumine leidis aset Gerementšukis, kaubandusministri Ibba Šeikhi kodus, 1995. aasta märtsis, pärast seda minu väeosa dislotseerus mägedesse. Muide samas paigas leidis aset ka Dudajevi kohtumine eesti ajakirjanike Artur Talviku, Toomas Kümmeli ja Edvard Ojaga. Oleme neile tänini väga tänulikud selle eest, et nad tegid dokumentaalfilmi Dudajevist ning Vene-Tšetšeenia sõjast.

Dudajev meenutas Eestis elatud aega sageli, sellest jäid talle vaid kõige parimad mälestused. Dudajev hindas eestlasi väga kõrgelt, eriti sügava mulje jättis talle sealne kõrge poliitiline kultuur ning eestlaste patriotism, mille tunnistajaks oli ta 1980. aastate lõpus olnud.


Ilias Musaev sündis 1958. aastal Grožnõis.

Lõpetas 1982. aastal Groznõi ülikooli ajaloo eriala.

Juhtis Esimeses Tšetšeenia sõjas (1994-1996) Germentšuki omakaitseüksust.

Esimese Tšetšeenia presidendi Džohhar Dudajevi nõunik, välisministri asetäitja president Aslan Mašadovi valitsuses, Teise Tšetšeenia sõja järel välisministri asetäitja Abdul-Halim Sadulaevi põrandaaluses valitsuses.

Täna elab Taanis, juhib tšetšeeni emigrantide organisatsiooni «Vaba Kaukaasia».