Venemaa propagandasõda Ukraina vastu ei piirdu vaid sõjas osalemise eitamise, ühtsest vene rahvast rääkimise ja Ukraina võitlejate mustamisega, sihikul on ka Ukraina eliit, kirjutab Ukraina ajakirjanik Oleksandr Štolko.
Oleksandr Štolko: kuidas Vene propaganda Ukraina eliidist Tšetšeenia terroriste teeb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa propagandameistrid pommitavad Ukrainat lakkamatu infovooga. Eeter ja ajaleheveerud on täis teateid metsikutest banderalastest, kes tapavad rahulikke elanikke, ja bandiitide poolt ristilöödud lapsukestest. Ja samal ajal kuulutavad Kremli propagandistid ka: «Me oleme üks rahvas».
Ainult et esmajoones just sellesama niinimetatud ühtse rahva rahulik elanikkond tappis Ukraina sõdureid uusimaid Vene relvi kasutades, kiskus soolikaid välja ja peksis jalgadega linnaväljakul tegelikku rahulikku elanikkonda, kes üritas peatada separatismibakhanaali. See ei eruta aga enam kedagi.
Tänaseks on Kremli võitlev propaganda jõudnud Ukrainas juba kõrgeimate poliitikuteni. Käiku on lastud nõndanimetatud operatsioon «Mädanev heeringas». Oluline on, et levitatavad lood oleks võimalikult räpased ja skandaalsed. Hästi sobib näiteks kriminaalasi või siis seksuaalsed hälbed, pedofiilia või tapmine… Operatsiooni siht ei seisa süüdistuse tõestamises, vaid selles, et sihtmärgiks valitud isik võimalikult laialdaselt avalikult hukka mõistetaks.
Esimesteks ohvriteks valiti Arseni Jatsenjuk ja Julia Tõmošenko, tõepoolest kõrgema järgu poliitikud.
Peaministrile kleebiti äkitsi külge palgasõdurina Tšetšeenia sõjas osalemine. Päevavalgele ilmusid üksikasjad, mis panevad tavalisel publikul vere soones tarretama. Ukrainlased ise naersid nende teadete peale, nii et kõht kõveras. Peenekoeline noormees Jatsenjuk, kes tegeleb äriga Tšernivtsis, jookseb samal ajal, automaat käes, ringi Tšetšeenia lahingupositsioonidel ja «annab intervjuusid suurele hulgale ajakirjanikele», ei saagi peale homeerilise naeru midagi esile kutsuda.
See ei lähegi peale mitte kellelegi peale Venemaa Föderatsiooni juurdluskomitee, kus, ohoo, leiti isegi pealtnägijaid, kelle silmis kangastus kohe mudžahiid Jatsenjuk automaadiga. «Tunnistusi» jagasid ukrainlased, keda Venemaa eriteenistused olid kinni võtnud väljamõeldud terrorismisüüdistusega. Sõitis mees Venemaale hambaid ravima, siis aga, hopp! ja terrorist valmis - ning annab vajalikke tunnistusi.
Mõistnud, et Jatsenjukki kuidagi ikkagi ei püüa, algas «Mädaneva heeringa» teine vaatus. Tipptaseme poliitikust Julia Tõmošenkost tehti asja ees, teist taga järsku lesbi. Skeem on valusalt tuttav. Ilmusid viited intervjuule tema endise kaastöötaja Natalja Korolevskajaga ühes meesteajakirjas, kus ta kõnelevat oma intiimsuhetest nimeka poliitikuga. Huvitav on selle juures ainult see, et ei intervjuud ega ajakirja, kus see olla ilmunud, pole keegi seni oma silmaga näinud.
Enamik ukrainlasi, suhtuvad nad siis Julia Tõmošenkosse hästi või halvasti, sai jälle lõuatäie naerda. Ehh, Tõmohha on meil lesbi? Aga mina olen universumi valitseja ja isegi meesteajakirjas kirjutati sellest, kuidas siis teisiti!
Mis edasi saab, võib vaid oletada. Klassikalises võitlevas poliitpropagandas on veel palju skeeme: suur vale, absoluutne selgus, ümberpööratud kott. Ja muide, kõik nad on väga tõhusad ja toimivad hästi. Nende eesmärk on muuta inimesed zombiks ning tekitada jälestust ja viha sihtmärgiks võetud objektide suhtes.
Kui uskuda võitlevat propagandat, siis on tuntud kasakas Gavrõljuk, kelle Berkut ihualasti lumehange surus, ekshibitsionist. Nägite teda ju alasti lumes? Nägite! Mis ta siis muud olla saab!
Ja siis mehed Maidani telkides – no mida saavad üldse mehed teha öösel, omavahel, ilma naisteta? Ka mina ei oska ühtegi muud varianti pakkuda. Kõik on selge.
Ja siis veel gerontofiilid ehk kommunistid. Aga nende partei on juba ära keelatud ja parlamenti nad ei jõudnud.