Juhtkiri: kriitiline piir

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karikatuur
Karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Rahasumma, mida Eestis peavad inimesed ise oma tervise turgutamise eest maksma, kasvab ja läheneb kriitilise piirini, hoiatab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) värske raport. See kriitiline piir on 25 protsenti tervishoiukuludest. Kui inimese enda osalus selleni kasvab, siis võib juhtuda, et inimestel ei ole enam võrdset võimalust hädavajalikke raviteenuseid saada, kuna väiksema sissetulekuga inimestele võivad need osutuda liiga kalliks.

See järeldus kõlab kokku suundadega, mis Eestis tervishoiu rahastamisel võetud on. Kui raha on vähe ja kulud suured, siis on üheks lahenduseks leitud olevat patsiendi omaosaluse suurendamine. Ravimeid ostes tuleb märkimisväärne osa hinnast maksta ise. Kulutused hambaravile on igaühe enda kanda, see on aga väga kulukas.

Probleem on seega väga mitmetahuline, kuid kõige selgemalt avaldub see, mis välja paistab. Hambaravi pole paljudele inimestele taskukohane ja selle probleemi ulatus kinnitab raportis antud hoiatuse asjakohasust: hädavajalikud raviteenused on muutumas Eesti inimestele liiga kalliks.

Õigemini, inimeste hammaste tervise järgi otsustades on need olnud liiga kallid juba aastaid. Eriti torkab see silma vaesemates piirkondades, kus töökohti vähe, töötuid palju ja palgad väiksed. Veelgi kurvem on aga, et ka lastel ei ole alati kujunenud harjumust oma hammaste eest hoolitseda. See omakorda tähendab, et probleem püsib ka tulevikus, ja kui sellega ei tegeleta, siis pigem süveneb.

Kevadiste valimiste eel tõusis hambaravi kättesaadavuse teema parteide valimisprogrammidesse, sellest mööda minna oleks olnud raske. Reformierakond lubas teha tööd selle nimel, et lapsed hambaarsti juurde jõuaks, et täiskasvanud suuhügieeni parandaks ja et pensionärid saaks kasutada proteesihüvitist ka hammaste ravimiseks. Sotsiaaldemokraadid lubasid, et täiskasvanu, kes ise tubli on ja korralikult hambaarstil käib, saab korra kolme aasta tagant ka hüvitist ning et maal, kus hambaarste alati võtta pole, hakkab käima hambaravibuss. IRL lubas kriisiprogrammi neile, kellel pole olnud pikka aega raha, et hambaarstile minna.

Õnneks jõudis suur osa lubatust ka koalitsioonileppesse ja valitsuse tegevuskavva. Lapsed hambaarsti juurde, seletamist-teavitamist avalikkusele, pensionäridele luba kasutada proteesihüvitist hambaraviks, ja mis peamine, hambaraviprogramm täiskasvanutele.

Raha plaaniti selleks 12 miljonit eurot. Kuidas see summa jaotuma hakkab, selle kohta oodatakse määrust järgmise aasta jooksul. Kas sellest summast kõige tegemiseks piisab, ei ole aga sugugi kindel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles