Ahto Lobjakas

FOTO: Peeter Langovits

Kui Euroopa Liidul on tõsine soov põgenikekriisist pääseda, peab ta rääkima Türgiga. Türgi on eeskoda, mille kaudu jõuavad miljonid süürlased Euroopasse. Ometi ei ole president Erdoğani kolmapäevase ELi erakorralise tippkohtumise külaliste nimekirjas. Euroopa püüab Ankarat peibutada lennuka sõna ja peenrahaga – ega tohi imestada, kui Türgi tema huve mikski ei pea, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.

Tellijale Tellijale

120 000 põgenikku, kes Brüsseli tippkohtumisel ilmselt ära jagatakse, on piisk meres, võrreldes miljoniga, mis saabub sel aastal Saksamaale, ja nendega, kes on teel meelitatuna Saksamaa heldusest. Viimase žestina tahab Merkel pagulastele pakkuda tasuta arstiabi. Kvoodid, kirgi küttev teema oma suveräänsuse pärast muretsevatele liikmesriikidele, on virvatuled, võrreldes Euroopa ees seisva tegeliku väljakutsega.

Euroopa teeb seni peamiselt sõnu. Itaalia peaminister ja Prantsusmaa president nõudsid nädalavahetusel tegusid Türgi aitamiseks. Saksamaa välisminister Steinmeier oli reedel Ankaras, aga see ongi kogu diplomaatilise kontakti kõrgveemärk. Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Hahn pani absurditordile kirsi, teatades laupäeval, et EL mitmekordistab abi Türgile – ühe miljardi euroni –, et «aidata Türgil luua väljavaateid [põgenikele] regiooni jäämiseks selleks, et need saaksid koju naasta niipea kui võimalik».