Süüriast on põgenenud rohkem inimesi, kui elab Eestis ja Lätis kokku. ÜRO pagulasamet on registreerinud neli miljonit inimest, kuid kodu jätnud süürlaste arv on tegelikkuses tunduvalt suurem. Paljud inimesed väldivad põgenikuna arvele võtmist, kuna kardavad tagasi saatmist sõjakeerisesse, mis käib juba viiendat aastat.
Kodusõda ja Süüria presidendi Bashar al-Assadi visa vastupanu on toonud kunagisele araabia maailma juhtriigile totaalse hävingu. Riigi põhjaosa suured linnad on varemetes ning enamik riigist lahkunud süürlasi ei usu, et neil tekib kunagi võimalus koju naasta. Lisaks on sõda nõudnud rohkem kui 200 000 inimese elu.
Lahendust Süüria olukorra leevendamiseks ei paista. Türgi valmistub ameeriklaste toel peagi looma puhvertsooni Süüria põhjaosse Türgi piiri äärde. Turvaalast saab niinimetatud äärmuslastevaba piirkond, kuhu vähemalt osa Türgis viibivatest süürlastest saaks tagasi pöörduda. Paraku pole operatsiooni toimumise aeg veel sugugi selge, kuna riik peab aktiivset võitlust ka kurdidega.
Pärsia lahe äärsed riigid nõuavad jätkuvalt Assadi kukutamist, uskudes, et selleks võiks ära kasutada ka Islamiriiki (IS), mis on hõivanud ulatuslikud territooriumid Süüria põhjaosas ja kirdes. Ameeriklased on jäigalt igasuguse ISi kaasamise vastu. Öeldakse ka, et Assadil ei saa Süüria tuleviku juures kohta olla. Siinkohal ollakse küll sõnastusega paindlikumad – Assadi taandumine võimult võiks aset leida samm-sammult.
Venemaa omakorda on astunud uusi selgeid samme Süüria valitsuse toetamiseks, süstides Assadi valitsusse enesekindlust. Moskva saatis Damaskusele uut relvastust ja moona. Samas lisati, et vajadusel ollakse valmis saatma Süüriasse ka oma üksuseid, kui Assad peaks seda paluma. Venemaa soovib olla kindel, et ta on kaasatud Süüria konflikti lahendamisse, see tähendab, et ameeriklased ei saa Süüria puhul Venemaad eirata.
Siia keerulisse olukorda lisanduvad veel nii Süüria kurdide ambitsioonid kui Iraani jätkuv toetus Assadile. Niisiis võib eeldada, et Süüria kodusõda vindub edasi, selle taustal kasvavad põgenikehulgad ja saavad täis uued surnukuurid.
Seejuures ei maksa unustada, et pagenud inimeste jaoks on algamas võidujooks talvega. Türgis temperatuurid väga madalale ei lange ja sealne süürlaste kogukond on end aastatega juba kindlustanud ning võimeline oma rahvuskaaslasi aitama.
Sama ei saa öelda Kesk-Euroopas viibivate kümnete tuhandete kohta, kes tihtipeale ööbivad väljas ning sõltuvad pahatihti inimkaubitsejate suvast. Suveriietega inimeste jaoks on jäänud veel vaid napid kaks kuud, et jõuda kindlasse elupaika. Juba novembri lõpus võivad Ungaris öökülmad tuua miinuskraadid. Suurim oht on seejuures lastele, keda on mõnel juhul riigist riiki solgutatud juba mitu kuud.