Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Pingutus, mida Eesti-Vene piiri planeerimisel ning teoks tegemisel on tehtud, annab lootust, et mõne aasta pärast aitab Eesti ja ka ELi idapiiri turvata kõrgtehnoloogiaga varustatud tara.

Ehkki piiri väljaehitamise vajalikkusele hakati rohkem tähelepanu pöörama pärast Eston Kohvri kahetsusväärset röövimist läinud aasta septembris, ei ole ometi päris õigus neil, kes neid kahte sündmust otseselt omavahel seostavad. Need on küll seotud, kuid pigem ühise põhjuse läbi – muutused Venemaa välispoliitilises tegevuses, mh agressiivne käitumine Ukrainas ning sellega seotud julgeolekuolukorra teisenemine on loonud olukorra, milles piiri senisest selgem fikseerimine oli vajalik.

Tõsi, laiema tähelepanu alla sattus tõik, et meil pole siiani tõhusalt kontrollitavat riigipiiri, pärast läinud aasta septembrit. Kuid olukord idapiiril oli Eesti julgeoleku eest vastutajatele ammu teada. Siseministeeriumis valmisid piiri väljaehitamiseks vajalikud kalkulatsioonid juba 2008. aastal, teada olid ka probleemid seoses erakätes oleva maaga, mis piirialasse jääb. Tähelepanu jätkus aga peamiselt Narva jõe piiriala jaoks, muudes paikades said tuge peamiselt vaid piiriületuspunktid. Ehkki põhjusena, miks piiri väljaehitamine on unarusse jäänud, on nimetatud ka seda, et puudub mõlemapoolselt tunnustatud ja jõustunud piirileping, ei saa seda siiski peamiseks pidada. Selles, et piir hakkab jooksma mööda praegust kontrolljoont, on juba ammu kokku lepitud.

Veel aasta eest oli helikopteriga Eesti-Vene piir kohal lendajal keeruline täpselt aru saada, kust piir õigupoolest jookseb, metsa ja võsa keskelt oli seda raske märgata. Palju parem ei olnud olukord maa või vee pealt vaadatuna, ja arvata on, et neist kümnetest ebaseadusliku piiriületuse juhtudest, mis igal aastal aset leidsid, oli osa seotud teadmatusega – piirialasse sattumist võis üldse mitte märgata. Üksikud sildid, mis sellest märku andsid, võisid hõlpsasti märkamata jääda. Arvata on, et mõnigi kohalik elanik sattus seeni-marju korjates väljapoole ELi territooriumi, ilma et ise seda teadnudki oleks.

Mõne kuu eest vahendas «Aktuaalne kaamera» helikopterilt filmitud videokaadreid juba palju märgatavamast piirist, ja kui kõik läheb plaani järgi, peaks nelja aasta pärast valmima kahe ja poole meetri kõrgune kaamerate ja anduritega varustatud tara, mis ei peaks ära hoidma mitte üksnes juhuslikud, vaid ka sihipärased piiririkkumised. Tahtlikku rikkujat eemal hoida ei suuda ükski tõke, kuid plaanitud tehnoloogilised vahendid võimaldavad piiriületuskatsest kiiresti teada saada ning sellele reageerida.

On vast ütlematagi selge, kui oluline piiri väljaehitamine on. Olukord, kus piir ei pea või seda ei ole alati märgatagi, andis Vene poolele võimaluse kapo ametniku röövimisel hämada, aga annab samamoodi võimaluse salakaubaveoks, inimkaubanduseks ja võimalikeks provokatsioonideks.