Lugejakiri: kas tõesti on vaja tappa kõik sead?

Ilmar Särg Foto: Magus Ansu/PM/Scanpix Baltics

Lugedes ajalehtedest rindeteateid võitlusest sigade Aafrika katkuga jääb väga kummaline mulje. Tundub, et tegemist on püsiva taganemisega, s.t sigade hävitamisega, kirjutab kardioloog Ilmar Särg.

Laut lauda järel saab sellest tõvest tabatud ja mingit lootust olukorra paranemiseks pole.

Meenub, et tõve maalejõudmise alguses räägiti, et metssigu ei tohi küttida. Loomad hakkavat liikuma ja levitavat sellega seoses rohkem nakkust. Nüüd räägitakse, et loomi tuleb rohkem lasta. Millest selline vastuolu? Jäi silma ka, et kui sigade populatsioon väheneb 10 protsenti, siis sead ei puutu enam nii palju kokku ja nakkuse oht on väiksem. Olen käinud metsas ja näinud sigade tuustitud maad, tee peal on nad mulle vastu tulnud ja auto eest ära hüpanud. Just sel suvel, kui metsad peaks olema täis haisevaid korjuseid.

Kui tõbi on jõudnud lauta, siis, olgu laut kui suur tahes, olgu seal ainult 1 siga või 6000, hävitatakse kõik loomad. Et haigust eemal hoida, on väiketootjatele peale käidud, et nad tootmise lõpetaksid ja kesikud enne suureks saamist tapaksid. Kõik selle nimel, et suurte lautade ümber oleks plats puhas ja nakkus sinna ei jõuaks.  

Mis mõte on 2000 sea kremeerimisel, kui 4000 aetakse buldooseriga kaevatud auku?

Ometi jõuab. Ja kuidas veel! Enamasti käibki nakkus suuri lautu pidi. Kodumajapidamistes on läinud haamri alla 1, 6 , 3 ja 3 siga, see on 13 siga, Suurlautades 355 + 191 + 1186 + 385 + 478 + 2149 + 6426 + 3072 = 14 162 siga ( 12.08.2015 andmed) Vahe üle tuhande korra! Ja milline majanduslik kahju. Tsentralisatsioon on ilmne allakäigu ilming.

Vahest aga polekski majanduslik kahju nii suur, kui samas laudas veel terveid mittehaigestunud sigu sundkorras ei hukataks? Suremus sellesse haigusesse on küll suur, aga mitte kõik loomad ei sure. Ka metssigade populatsioonis leiti isend, kes oli nakkuse läbi põdenud ja jäänud selle tõve levitajaks. Ja võimalik on, et mõned sead ei haigestugi.

Praegu ei lase me loodusel mingit valikut teha. Valik toimub ainult metssigade seas. Lisaks ägedale vormile on tõvel ka alaäge ja krooniline vorm. Need kindlasti kõik looma surmaga ei lõpe.

Takista sa nakkuse levikut kuidas tahad, desinfitseeri ja tee piirdeaedu, aga tõbi jõuab ikka oma eesmärgile. Siit võib oletada, et kõiki nakkuse leviku teid pole teada. Tõenäoliselt levib viirus ka verd imevate putukatega. (Postimehes kirjutas sellest Nikolai Laanetu)

Puugid vaevalt lauta pääsevad, kui närilised neid just ei too, aga sääsed, kärbsed, kiinid, parmud on kõik väga liikuvad ja poevad ka pisikesest praost või ventilatsioonisüsteemist läbi. Kui nakkus sedasi levib, siis vaevalt et ka suurfarmidel piisavalt pikka pidu on.

Tore on, et nakatunud loomad püütakse ära hävitada. Aga kui osa põletatakse ja osa maetakse maha, sest masin – krematoorium – ei jõua neid läbi töötada, siis kerkib küsimus, milleks siis osa kremeeritakse, kui ülejäänud võib maha matta? Mis mõte on 2000 sea kremeerimisel, kui 4000 aetakse buldooseriga kaevatud auku?

Praeguseks on see tõbi looduses juba kindlasti piisavalt levinud, mingi väega enam piiri panna ei saa. Algul ilmselt oleks saanud, kui metssigade populatsioonist oleks 90 protsenti hävitatud. Siis poleks karjad tõesti üksteisega kokku puutunud, polnuks haigestunud metssigu ja katk poleks saanud laiali minna.

Väiketootjad pole tõve levikus süüdi. Nakkus levib sõltumatult ka teisi teid pidi, tarade ja desinfektsiooniga saab ainult osa levikuteid kinni panna. Majanduslikult oleks märksa vähem kulukas sigu väiksemate gruppidena koos pidada. Aga näiteks talunikele toetuste andmisel nõuab PRIA, et ettevõtja annaks allkirja, et ta vähemalt 5 aastat sigu ei kasvataks. Muidu toetust ei saa!

Kui kõik katkuga kokku puutuvad sead kohe tapetakse, siis ei saagi välja kujuneda sellele tõvele resistentset populatsiooni. Ka inimeste haigestumisel katku nn pimedal keskajal ei hävitatud ju mitte küla terveid inimesi, ainult laibad maeti maha. Kas me peaks järeldama, et elame veel hullemal ajal?

Vaata pilti kuidas tahes, ikka tundub, et miski on valesti. Äkki kõik?