Jaanus Karilaid: Arvamusfestival ei lähe Stenbocki majale korda

Jaanus Karilaid
, riigikogu liige, Keskerakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Karilaid
Jaanus Karilaid Foto: Eduard Laur

Arvamusfestivalil luuakse pettekujutelm, et Eesti eri inimeste arvamused on riigile tähtsad ja rahvast võetakse kuulda, kirjutab opositsiooniparteisse Keskerakonda kuuluv riigikogulane Jaanus Karilaid.

Tegelikult ei lähe need mõtted ju valitsusesindajatele korda. Kuigi me teame ju ammu, mis on Eesti probleemid ja kuidas neid lahendada, seisab stagneerunud Stenbocki maja õiglasemale poliitikale vastu.

Taidlustasemel arvamusfestival on igati positiivne nähtus, aga papagoi kombel ühte sama juttu aastast aastasse rääkida pole mõtet, kui sellest midagi ei muutu. Probleem ei seisne selles, et peaksime õpetama eestlasi arvamust avaldama. Eestlased on läbi ajaloo võimude kiustee oma arvamust avaldanud, 19. sajandi talurahvaseaduste tõlgendamisel pidid meie esivanemad mõisavalitsejatele korduvalt meelde tuletama kirjapandu mõtet, aga kuulda võeti alles ohvrite hinnaga.

Nõukogude Eestis arvati ka igasugu asju, aga seda kõike väljaspool võimukoridore ja enne ei muutunud midagi, kui Rahvarinne suutis võimule pääseda. Eesti nn esimese vabariigi ajal likvideeriti vabadussõjalaste liikumine, kuna nende arvamus ähvardas Eesti poliitilist kaarti ümber mängida.

Tänavune arvamusfestival kopeerib meie ajaloo mustrit – see on ohutu, võimukoridoridest eemal ja mõju rikastab ainult meie seltsitegevust, mis ajalooliselt ongi meil olnud mitmekesine ja tugev.

Ma pole aga kuulnud, et jääkeldri või siis kolme arvamusfestivali debattidest kooruvat kriitikat oleks poliitika kujundamise juurde viidud. Näiteks regionaalpoliitika kohta on ametnike ja teadlaste poolt kirjutatud üle 1000 lehekülje tarka juttu, aga tegelikkuse tarkade inimeste soovitusi võimuliit ei arvestata. Arvamusfestivalil on kõige selle kordamise rõõm.

Julgeolekupoliitikas on räägitud aastaid, et sõjaolukorras on meie lapsed ja naised kaitseta, aga varjendid on ikka tabuteema. Haigekassa on miinuses, meie maksubaas savijalgadel, aga muutusi ja lahendusi ei julge otsustajad pakkuda.

Meie poliitiline kultuur soosib täna niinimetatud mandaadid-koos-poliitikat. Dialoog, arvestamine ja mõistmine kuulub põhjalasse ning just Reformierakond vastutab selle eest, et Soome, Rootsi, Taani ja Norra meid sinna ei oota.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles