Täna kohtuvad Brüsselis NATO peakorteris 28 liikmesriigi suursaadikud, sest Türgi kutsus alliansi asutamisleppe neljandale artiklile tuginedes kokku erakorralise nõupidamise.
Mida tähendab NATO Artikkel 4?
28. juuli 2015, 17:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikkel 4 ei nõua liikmesriikidelt sõjalist sekkumist teises liikmesriigis toimuvasse, ent tagab kõigile NATO liikmetele õiguse kutsuda reaalse ohu korral konsultatsioonideks kokku Põhja-Atlandi nõukogu.
Põhja-Atlandi ehk Washingtoni leppe Artikkel 4:
Lepinguosalised konsulteerivad omavahel alati, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.
Artikkel 4 on kasutatud viiel korral, neist neljal oli erakorralise nõupidamise nõudjaks Türgi.
- 2003. aastal oli kutsujaks Türgi ja põhjuseks sõda Iraagis ja võimalik oht Türgi elanikele. NATO nõustus kaitsemeetmete paketiga ja viis veebruari lõpust mai alguseni läbi heidutusoperatsiooni Display Deterrence.
- 2012. aasta 22. juunil kutsus liikmesriigid konsultatsioonile Türgi pärast seda, kui Süüria valitsusväed lasid alla Türgi sõjaväe relvastamata luurelennuki F-4.
2012. aasta 3. oktoobril kutsus Türgi Artiklile 4 tuginedes Põhja Atlandi nõukogu kokku pärast seda, kui Süüria valitsusvägede mürsud tapsid viis Türgi tsiviilisikut. Nende kahe intsidendi järel palus Türgi NATOlt oma territooriumi ja rahva kaitseks Patriot rakette. NATO täitis palve.
2014. aasta 3. märtsil nõudis Artikkel 4 rakendamist Poola, põhjuseks Venemaa tegevus Ukrainas, mis päädis esialgu Krimmi poolsaare annekteerimisega.
- Vaid mõned päevad tagasi, 26. juulil palus Türgi taas Artikkel 4 rakendamist. Sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik (IS) korraldas möödunud nädalal Süüria piiri lähedal enesetapurünnaku, milles hukkus 32 inimest, ning IS-i rünnakus Türgi sõduritele hukkus üks sõjaväelane.
Põhja-Atlandi leping ehk Washingtoni leping on 1949. aasta 4. aprillil Washingtonis allkirjastatud leping, millega loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Leping jõustus sama aasta 24. augustil.
Põhja-Atlandi Nõukogu on NATO peamine poliitiline otsustamisõigusega organ, mis koosneb organisatsiooni liikmesriikide alalistest esindajatest. Eesti alaline esindaja NATO juures on suursaadik Laur Lepik.