Riigikogus aruteluks oleva Tartu Ülikooli seaduse muutmise üks eesmärke on tuua esile tema staatus rahvusülikoolina – täpsustame Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesandeid.
Tõnis Lukas: Tartu Ülikool rahvusülikooliks
7. oktoober 2010, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need anti Tartu Ülikoolile küll juba 1995. aastal, kuid samas ei ole tema ülesanded seni eriti erinenud teiste avalik-õiguslike ülikoolide ülesannetest. Seega on rahvusülikooli mõiste tänini sisustamata.
Uue eelnõu kohaselt peab Tartu Ülikool oma seadusest tulenevalt pakkuma kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel (sh doktoriõppes) neljas laias valdkonnas: humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal.
Riigi toel
Eelnõus täpsustatakse ülikoolile juba Eesti Vabariigi põhiseadusega antud autonoomia sisu, mis väljendub tema õiguses võtta iseseisvalt vastu otsuseid oma seaduses sätestatud eesmärkide elluviimiseks.
Rahvusülikoolina on Tartu Ülikoolil muu hulgas kohustus edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit ning pakkuda avalikkusele selle ülesandega seonduvaid teenuseid.
Eelnõuga sätestatakse ülikooli ülesanne säilitada ja arendada kultuuripärandi hulka kuuluvat Tartu Ülikooli hoonestust ning kunsti- ja ajalooväärtusi sisaldavaid kogusid.
Eelnõus määratletakse, et kultuuripärandi säilitamiseks ja muude avalike teenuste osutamiseks kuuluvad ülikoolile raamatukogu, muuseumid, botaanikaaed ja teaduskool. Riik on suuteline kõigi nende ülalpidamiseks ülikooli oluliselt toetama.
Otsime võimalusi muu hulgas raamatukogu kapitaalremondiks ning viimastel aastatel on oluliselt suurenenud ka teaduskooli riiklik rahastamine.
Eelnõu loob aluse avalike teenustega seonduvate kulude osaliseks katmiseks riigieelarvest. Kulude katmisel lähtutakse põhimõttest, et osaliselt kaetakse Tartu Ülikooli omandis oleva kultuuripärandi hulka kuuluva hoonestuse, arhiivide, kunstiväärtuste ja kogude säilitamise ning hoidmisega seotud kulud.
Kümme professuuri
Suure uuendusena sätestatakse seaduseelnõus Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli kohustus luua oma ülesannete täitmiseks vähemalt kümme eesti keele, kultuuri ja ajalooga tegelevat professuuri järgmistes pädevusvaldkondades: eesti kultuur (eesti kirjandus ja kultuur, folkloristika, etnoloogia ja etnograafia), eesti keel (eesti keele ehitus, ajalugu ja murded, sugulaskeeled ja nende ajalugu, tänapäeva keelekorraldus) ja Eesti ajalugu (Eesti maa ja rahva ajalugu, arheoloogia).
Professuuride püsimiseks eraldatav rahasumma määratletakse ministeeriumi ja ülikooli vahel sõlmitavas tulemuslepingus. Sihtsuunitlusega professuure rahastatakse täiendavalt lisaks riikliku koolitustellimuse alusel eraldatavale rahale.
Peale ülikooli enda on tarvis mõelda ka seal töötavatele ja õppivatele inimestele. Rahvusülikooli rolli on mõtet tugevdada, kui kogu ülikooli kollektiiv tunneb ennast osalisena selle rolli täitmisel.
Üliõpilaste kõrval peavad ennast hästi tundma ka õppejõud – need, kes on kas aastakümneid juba nii teadus- kui õppetöö tegijatena küpsenud, kui ka noored, alustavad õppejõud, kes on alles oma esimeste teadustöödeni jõudnud.
Õppejõudude roll ülikoolis on suur ja ei ole õige, kui näiteks kiretu infosüsteemi kohalik administraator niigi pingelisel õppe- ja teadustöö ajal justkui õppejõude umbusaldades püstitab neile täiesti asjata bürokraatlikke lisanõudeid.
Teaduse infosüsteem on mõeldud teadlaste abistamiseks, mitte inimenergiat kulutavaks masinavärgiks.
Õppetoetuste roll
Tartu kui ülikoolilinna püsimise eelduseks on andekamate noorte ligipääs õpingutele. Õppetoetuste ja stipendiumide kättesaadavusel ei ole siin sugugi väike osa.
Erinevalt Tallinnast on Tartule tõepoolest iseloomulik, et üliõpilased ei ela enamasti kodus, vaid peavad oma eluolu ainelise külje lahendamiseks tihti kaunis suurt vaeva nägema – korteri või ühikatoa üürimine ja elukondlikud kulutused nõuavad küllaltki suuri väljaminekuid.
Tartusse tullakse, kui vajalikke kulusid on võimalik teha. Seetõttu on õppetoetuste roll Tartu kui ülikoolilinna edenemisel palju suurem kui pealinnas. Haridus- ja teadusministeerium on koos üliõpilaskondade liiduga välja töötanud uue vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi põhialused.
Nende põhjal on koostatud seaduseelnõu, mille rakendamiseks on käivitamisjärg-
sel aastal tarvis kohe lisaraha 100 miljonit krooni riigieelarvest.
Loodan, et nüüdsel majanduskasvu ajal kogunev uus riigikogu koosseis näeb kõrghariduse rahastamist ja selle ühe osana ka üliõpilastoetuste suurendamist oma prioriteedina juba 2012. aasta eelarvet koostades.