Täpselt kolm aastat tagasi kinnitas toonane rahandusminister Jürgen Ligi, et Kreeka maksujõuetus (default) pole võimalik.
Tõnis Oja: Euroopa on Grexitiga leppinud
20. juuni 2015, 11:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eks see seisukoht peegeldas üleüldist meelsust nii Euroopa poliitilise kui ka finantseliidi hulgas. Ehkki ajakirjanduses räägiti toona Kreeka eurotsoonist lahkumisest peaaegu kindlas kõneviisis, siis tegelikult sellesse siis väga ei usutud. Mitteuskumise põhjused oli üsna pragmaatilised – Grexit oleks ilmselt endaga kaasa toonud fataalsed tagajärjed nii eurotsoonile kui ka kogu maailma finantssüsteemile. Usun, et üsna reaalne oleks olnud «Lehman Brothers 2».
Täna on olukord teine. Ehkki Euroopa Liidu masinavärk liigub väga aeglaselt ja otsuste elluviimine venib, on vahepealse kolme aastaga siiski palju ära tehtud. Loodud on Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), riikide võlakoormused on saadud enam-vähem kontrolli alla ja palju muud.
Täna on Kreeka maksejõuetusele tunduvalt lähemal kui kolm aastat tagasi, aga üldine olukord on palju rahulikum. Valitsused on ka ametlikult loobunud enesepettusest ning eelmisel nädalal arutasid eurotsooni rahandusministeeriumide kõrged ametnikud plaani B ehk mida teha siis, kui Kreeka lahkumine tõeks saab.
Juhul kui kümne päeva pärast selgub, et Kreeka ei suuda võlausaldajatega kokku leppida ja seega ka võla osamakseid tasuda, teisisõnu osutub maksejõuetuks, saab see olema suureks löögiks ühisrahale kui maineprojektile, aga valuutaturgudel on ja jääb euro endiselt dollari järel teiseks valuutaks maailmas.
Palju valusamini lööb eurotsoonist lahkumine Kreekat ennast. Financial Timesi tuntud kolumnist Wolfgang Münchau arvutuste kohaselt kukub Kreeka majandus juhul, kui Kreeka kõik võlausaldajate nõuded täidab, 12,6 protsenti. Eurotsoonist lahkumise korral algab see number ilmselt kahega.
Ehkki ükski Euroopa riik pole pärast Teist maailmasõda võlakirju lunastamata jätnud, pole see maailmas midagi erakordset. Paljud mäletavad, et Venemaa jättis võla maksmata 1998. aastal ning kolm aastat hiljem tegi sama Argentiina. Tegelikult kustutati 2012. aastal ka suur osa Kreeka võlgadest.
Mis siis juhtub pärast eurotsoonist lahkumist ja taas oma raha kasutuselevõttu? Finantsturgudel toimub keskmist sorti maavärin. Aktsiaturud võivad minna mõneks ajaks vabalangusesse, aga vapustused jäävad tõenäoliselt lühiajaliseks.
Ka Kreekat vapustab uus iseseisvumine üsna tugevasti. Esialgu Kreeka turgudelt laenu ei saa, aga leevenduseks saab olema see, et praeguste võlgade teenindamiseks enam raha ei kulu. Oma raha saab olema nõrk, mis võib panna aluse tugevale ekspordile ning kui majandus hakkab tasapisi toibuma, saab vanu võlgu jälle tagasi maksta. Nagu ajalugu on näidanud, on ka finantsturgudel haugi mälu ja mõne aasta pärast võivad nad olla laenuturul tagasi.