Pagulased

FOTO: SCANPIX

Tänavu 25.–26. juunil Brüsselis toimuv Euroopa Liidu tippkohtumine ehk ülemkogu ei saa üle ega ümber pagulaste temaatikast. Loodetavasti saab seal märksa täpsemaks ka see, millise põgenikehulgaga on Eestil lähiaastatel vaja tegeleda.

Eurokomisjoni väljapakutud kvoodinumbrid – sealhulgas Eestile kahe aasta jooksul kokku 1064 põgenikku – on tekitanud siinses ühiskonnas äreva debati, kus argumendid on lausa kardinaalselt vastuokslikud. Ühed leiavad, et sõjapõgenikke tuleks aidata põhimõtte pärast, numbritest sõltumata. Teised näevad põhimõttelist ohtu igas pagulases, kes võiks Eestisse tulla. Iga uus saabuja on nende meelest ülearune.

Valitsuse seisukoht, mis eile sai põhimõttelist kinnitust riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis, astub vastu Brüsseli poolt kohustuslikuna kehtestatavaile pagulaskvootidele, kuid samas nõustub ikkagi jõukohase hulga põgenike Eestisse tulekuga. Eesti kui ELi liikmesriik on solidaarne teistega ning annab oma panuse ka pagulasküsimuse lahendamisse. See on väljaspool kahtlust ning me teeme seda täiesti vabatahtlikult. Saabujate arv peaks sealjuures olema kooskõlas meie osakaaluga Euroopa Liidu rahvastikus ja majanduses.

Valitsuse niisugune positsioon on üpris mõistuspärane ning ratsionaalsete argumentidega põhjendatav. On küllalt oluline, et Eesti tegelikult esmakordne kogemus veidigi suurema arvu põgenike vastuvõtmisel ning lõimimisel saaks olema positiivse märgiga. Selleks on muuhulgas vaja tugiisikuid, normaalset majutust, keeleõpet, töökohti. Ilmselt 100, 200, kasvõi 300–400 inimese jaoks on kõike seda oluliselt hõlpsam korraldada kui 1064 pagulase jaoks.

Ka viimane ei peaks meie enam kui miljonilise rahvaarvu juures üle jõu käima, ent seda mõnevõrra pikema aja jooksul. Tuhande inimese hästikorraldatud sisseränne ei ole mingi massimmigratsioon, sadakond või isegi mitusada põgenikku veel vähem. Ent alustama peaks väiksemast kogusest, kellega saadav hea kogemus aitaks ka Eesti ühiskonna skeptilisemal osal ületada olemasolevaid hirme.

Eesti poliitikuil on Euroopa Liidu erinevate riikide otsustajate seas olnud päris häid võimalusi meie positsiooni pagulaskvootide asjus selgitada. Võib eeldada, et mitu liikmesriiki asub juuni lõpus toimuval ülemkogul meiega sarnasel positsioonil. Pagulasküsimuse tulemus peab olema niisugune, mis ei näiks ka Eesti rahva seas Brüsseli mingisuguse bürokraatliku diktaadina, vaid mida meie oma poliitikud ja riigijuhid suudavad ära seletada sisuliselt. Kogu maailma põgenike olukorda me leevendada küll ei suuda, aga oma osa vajalikus töös oleme valmis ära tegema.