Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring on toonud Eesti kohta kohati üllatavaid teadmisi alates sellest, et erinevalt meie noortest pole arvutioskus keskealiste seas sugugi nii levinud, kui tavaliselt arvatakse. Mida teha, et paremaks saada, kirjutavad haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk ja analüütik Vivika Halapuu.
Psühholoogias on aeg-ajalt tõmmatud võrdusmärk kohanemise ja intelligentsuse vahele. Ellu jäävad ja edukamad on need liigid, kes suudavad keskkonnaga paremini kohaneda, seda enda kasuks pöörata. Ka Einstein on öelnud, et intelligentsuse mõõdupuu on võime muutuda või siis muutustega kohaneda. Kui OECD kümmekond aastat tagasi hakkas kavandama rahvusvahelist täiskasvanute oskuste uuringut PIAAC, oli just muutuv maailm ja arenenud riikide valmisolek muutustega kohaneda selle peamine tõukejõud. Kuigi on palju muid olulisi oskusi, on tõestatud, et just infotöötlusoskus on kriitilise tähtsusega, et tulla toime keerukamaks muutuval tööturul, kus lihtsad tööd liiguvad odavama tööjõuga riikidesse või kus neid töid teevad masinad. Need oskused on võtmeks ka ümberõppel ja teiste oskuste omandamisel. Nüüd on aeg küsida, mida on PIAAC meile õpetanud eestlaste kohanemisoskustest ja mis sõnumeid võtta kaasa järgmiseks kümneks aastaks. Kuidas tuleme toime muutuvas maailmas?
