Toomas Alatalu

FOTO: HENN SOODLA/PRNPM

Kui eelmisel pühapäeval tuli teade, et Moskva lennuväljalt saadeti ilma pikemat jututa Berliini tagasi Bundestagi liige Karl-Georg Wellmann, kes on kantsler Angela Merkeli tuntud nõunik, oli selge, et tõenäoliselt juhatab see käik sisse midagi suuremat, politoloog ja väliskommentaator Toomas Alatalu.

Mark Rutte. Foto: Scanpix

FOTO: JOHN THYS/AFP

Möödunud nädala reedel teatas toimuva sisust Hollandi peaminister Mark Rutte – eelmisel päeval olid Euroopa Liidu riikide välisministeeriumid saanud Moskvast ametliku teate, et 89-le ELi poliitikule on kehtestatud sissesõidukeeld Venemaale n-ö vastusammuna veel mullu ELi kehtestatud ja sammsammult laiendatud sissesõidukeelule Venemaa ja Ukraina poliitikutele, kes olid otseselt osalised Krimmi okupeerimises ja annekteerimises ning praegu sõja pidamises Ida-Ukrainas. Laias laastus öeldes keelas Euroopa (koos USA, Kanada, Austraalia jne) sissesõidu rahvusvahelise korra rikkujatele, Venemaa aga tema enda poolt korda saadetud rikkumiste ja nende korraldajate kritiseerijatele.

Kremlis – kus siis veel – pikalt sündinud ja lihvitud otsus tuletab kangesti meelde nõukogude aja lapsikusi ehk siis tänaste muule maailmale ärategemise väljamõtlejate mõttelaad ja ohvrite valik käib tuntud vaimus. Rehkenduse algpunktiks on mõistagi Riias 25.-26. juunil toimuv ELi tippkohtumine, kus etteteadvalt kinnitatakse sanktsioonide jätkamine Venemaa vastu. Mõistagi lähtub kõnealune Moskva otsus sellest, et ehk õnnestuks seda kuidagi või vähemalt osaliseltki vältida?!

Läti ja Vene lipud. Foto: Scanpix

FOTO: INTS KALNINS/REUTERS

Sestap kuna Läti on ELi eesistuja ja olnud seetõttu juba kolmveerand aastat Venemaa poliitika suhtes selgelt vaoshoitum kui Leedu ja Eesti, siis on Kremli «mustas nimekirjas» kõigest 5 lätlast, neist neli on Europarlamendi liikmed ja vaid üks Solvita Aboltina – parlamendi esimees 2010-2014 ja praegu võimupartei Ühtsus fraktsiooni juht – on n-ö kodus toimetav poliitik.

Eestit ja Leedut näidatakse halvas valguses

Seda enam halvematena näidatakse Eesti jõu- ja julgeolekustruktuuride esindajaid ja Leedu poliitikuid, sest neid on antud nimekirjas vastavalt kaheksa ja seitse. Omapärase eelistuse osaliseks sai Soome, sest ajaleht Helsingin Sanomat oli ju esimene, kes vastava teate ja ka kirjelduse nimekirjas olijatest avaldas – mõistagi polnud see juhus, sest Kremlis on alati ka paljastamisekohad läbi mõeldud. Ja ennäe – mustas nimekirjaski vaid üks Soome poliitika ja jällegi Europarlamendi saadik – asi, mis peaks olema «eeskuju võtmiseks» Eestile!

Anna Maria Corazza Bildt ja tema abikaasa Carl Bildt. Foto: Scanpix

FOTO: FREDRIK SANDBERG / TT/TT NEWS AGENCY

Rootsi, kes viimastel kuudel on selgelt toetanud USA ja NATO kohaletulemist ja viibimist Läänemere piirkonnas, on nimekirjas samuti kaheksa isikuga. Neist huvitavaim persoon on kahtlemata Anna Maria Corazza Bildt, kes on piisavalt sõna võtnud, ent kelle sõnumid jäävad ikkagi oma abikaasa, ekspea- ja eksvälisminister Carl Bildti omade varju. Aga niisugune perekondlik karistamine on Kremli poliitikas vana võte.

Poolakaid on nimekirjas 18, nende hulgas Senati esimees Bogdan Borusewicz, keda ei lubatud Moskva kesklinnas tapetud Boriss Nemtsovi matustele. Kuna nimekiri sisaldab teisigi Nemtsovi «tuttavaid» ehk siis temaga koostööd teinud isikuid Euroopa liberaalide leerist (k.a meie Kristiina Ojuland), siis on nimekirjal oma selge sõnum ka Venemaa sisepoliitikas toimetajatele.

Enamik «vaenlastest» Läänemere piirkonnast

Kui nüüd mainida veel, et nimekirjas on ka üheksa sakslast, siis saame kokku 61 ehk siis enamik Moskvale praegu eriti halbadest 89 eurooplastest on pärit Läänemere piirkonnast. Seega on tegu järjekordse kinnitusega antud piirkonna väärtusest Venemaa poliitikas ja järjekordse näitega sellest, kuidas käib rehkendus – keda hetkel paitada ja keda karistada, et selguksid n-ö nõrgad kohad.

Suurbritannial (üheksa isikut nimekirjas) on Venemaa Euroopa-poliitikas alati olnud erikoht ja praegu hinnatakse Moskvas britte samal tasemel läänemeremaalastega (tehes siin erandeid Soomele ja Saksamaale), kuid igal juhul torkab silma, et Moskvat häirivad eriti Eesti ja Inglismaa jõu- ja eristruktuurid: kindralid Terras, Tiganik, Kiili, kapo ülem Sinisalu meilt ja Briti kaitsevägede staabiülem, M15, M16 ülemad, Briti ekskaitseminister neilt on paljuütlevad nimed ja ametipostid selles üleeuroopalises nimistus. Järsku ongi nii, et oleme kogu seltskonnas kõige tõsiseltvõetavamad!? Nemad kaugel saarel, meie Narva jõe taga!?

Guy Verhofstadt. Foto: Scanpix

FOTO: FRANCOIS LENOIR/REUTERS

Vanast Euroopast nimekirja kantud vähestest poliitikuist väärivad esile tõstmist Belgia ekspeaminister ja Euroopa liberaalide juht Guy Verhofstadt ning Prantsuse president Hollande`i tippesindaja rahvuskogus Bruno La Roux. Intelligentsile aga ei jäänud kindlasti märkamatuks, et Venemaa ei soovi oma pinnal näha ka Saksa-Prantsuse poliitikut ja mõtlejat Daniel Cohn-Benditi ning Prantuse filosoofi Bernard-Henry Levid (esinesin viimasega koos ühes paneelis kuu aega tagasi Pariisis toimunud Ukraina-teemalisel konverentsil).