/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
Eile tutvustas Euroopa Komisjon tegevuskava põgenikeprobleemi lahendamiseks ning kvoodid pandi paika ka Eestile. Postimehe arvamustoimetus küsis endiselt Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikult ja riigikogu eelmise koosseisu liikmelt Rait Marustelt, kuidas seostuvad kvoodid Euroopa Liidu aluslepetega. Maruste sõnul tuleb olla solidaarne ning õiguslikku alust meil kõrvale hoda ei ole.
«Euroopa Liidu üks aluspõhimõte on solidaarsus - nii heas kui halvas. Põgenikekoormuse jaotus on selle põhimõttega kooskõlas ning olles Schengeni ruumis, pole meil ka õiguslikku alust kõrvale hoida,» märkis Maruste.
Maruste sõnul ei tule kogu kvoot kohe ja ühe portsuga: «See on pikaajaline protsess ning riikidel on selle aja jooksul aega teha vajalikud ettevalmistused.»
Maruste tõdes, et Eesti on väheneva ja vananeva rahvastikuga ning ka ise ajaloos (1944 ja sõjajärgne aeg) põgenikrahvas olnud. «Meist oleks väga isekas nüüd mõnesaja põgeniku pärast nina kirtsutada ja suurt probleemi teha,» ütles ta.
Rait Maruste oli aastail 1992–1998 Riigikohtu esimees, aastatel 1998–2010 oli ta Eestist nimetatud kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus. Riigikogu liikmena juhtis ta põhiseaduskomisjoni tööd. Rait Maruste kuulub Reformierakonda.