Selles on küsimus, kui räägime vaktsineerimisest. Esimese süsti saab imik tagumikku juba sünnitushaiglas. Temalt ei küsi keegi, kas tahab, ega peagi küsima, sest nii on vaja, ja sellest saab iga lapsevanem aru.
Sirje Niitra: süstida või mitte
22. september 2010, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga edasi muutub asi kaheldavaks ja tekib valikuvõimalus. Koolieas lapse puhul peab ema või isa kaitsesüstimiseks kirjaliku nõusoleku andma, täiskasvanu otsustab ise. Kui oskab, sest sageli pole inimesel piisavalt andmeid, mida üks või teine süstlatäis sisaldab ja kuidas mõjub. Seetõttu peavadki tohtrid vaktsineerimise kasulikkust alatasa põhjendama.
Patsiendil jääb üle vaid loota, et tohtrid käituvad üksnes tema huvides, mitte ei räägi näiteks seda, mida ravimifirmad oma äri huvides ette söödavad. Olgu öeldud, et enamiku Eestis kasutatavate vaktsiinide tootja lahtrites kordub üks ja seesama nimi.
Eilsel konverentsil «Elukestev vaktsineerimine» kõnelnud tohtrid tundusid küll olevat siiralt mures Eesti rahva tervise pärast. Nad näitasid ridamisi tabeleid, kus olevad arvud tõendasid veenvalt haigusjuhtude ja suremuse vähenemist pärast kaitsesüstimist.
Kunagi nimetati haiguste vastu süsti tegemist ka kaitsepookimiseks. Vist mitte ilmaasjata, sest midagi meile selle käigus ju külge poogitakse ja see tekitab hirmu. Võõra aine vastu hakkab organism paratamatult tõrkuma ja teatud kõrvalnähud on paratamatud.
Viimasel ajal levib suhtumine, et mida vähem ennast torkida lasta, seda parem – organism peab haigustega ise hakkama saama. Seda arusaama levitatakse nii netifoorumites kui suust suhu. Pärast seda, kui pidin oma poega puukentsefaliidi põhjustatud tohututes peavaludes haiglavoodis vaevlemas nägema, ma enam nii ei arva ja lapselapsed on nüüd kõik oma süstid kätte saanud.
Doktor Matti Maimets rääkis, kuidas ta Soome kolleeg leidis, et Eestis on praegu sama olukord kui Soomes 30 aasta eest. Toona arutleti ka seal, kas sünnitada kodus ja kas platsenta tuleks ära süüa. «Küll see mööda läheb,» lohutas ta.
Palju on müra ja väärteavet, vastuhääled võimenduvad. Kes kaitsesüstimise edukalt läbi teinud, ei lähe ju sellest televisiooni rääkima. Kuid skeptikuid on ka tohtrite endi hulgas ja see paneb patsiente mõtlema.
Kõige tugevam argument vaktsineerimise vastu on, et paljud juba ammu võidetuks kuulutatud haigused on tagasi tulnud. Näiteks läkaköha, millesse haigestumine on viimasel paaril aastal tublisti kasvanud. Miks mõned viirused meie eest ära põgenevad või tekivad uued mutandid, mille eest vaktsiin enam ei kaitse, ei oska kahjuks ka õpetatud tohtrid öelda.