Alan Vaht

FOTO: Erakogu

Uus valitsus võtab aktsiisi tõstes keskmise kütusetarbija rahakotist aastas 260–370 eurot ja viib Eesti aktsiisimäära rikkaimate Euroopa Liiidu riikide tasemele, ehkki Eesti elanike ostujõud on ELi viimase kuue hulgas, kirjutab ASi Olerex juhatuse liige Alan Vaht.

Kahjuks oleme praegu kõik uue valitsuse käest suuresti petta saanud – ootused enne valimisi olid teised, mis tuginesid kas valimislubadustele või varasematele veendumustele. 38 päeva pärast riigikogu valimisi nimetas president ametisse uue valitsuse, kes aga tõmbab inimestelt vaiba jalge alt.

Ametisse nimetatud valitsus kummardab aktsiisijumalat ning plaanib valimistel antud lubaduste põhikatteallikana tõsta kütuseaktsiisi Euroopa rikaste riikide aktsiisidest kõrgemale. Peaminister Taavi Rõivas jätab tahtlikult välja ütlemata tegeliku kütuse hinnakasvu ning räägib vaid 4–5-protsendilisest kasvust. Plaanide pehmendamise eesmärgil märgitakse justkui möödaminnes, et hinnatõus on aasta kohta.

Hägustamise põhjus on häbi ja kartus öelda otse välja, et kavandatava aktsiisitõusuga tõuseb bensiini jaemüügihind tegelikult 26 protsenti. Praegu maksab liiter bensiini 1,174 eurot. Uue aktsiisimäära järgi oleks bensiini hind aga 1,484 eurot ehk 26,4 protsenti enam. Arvestades eelmise aasta tavapäraseid jaehindu, hakkab kogu aktsiisitõusuplaani realiseerumisel liiter kütust maksma 1,35 euro asemel 1,68 eurot. Keskmine tarbija ostab 70–100 liitrit kütust ühes kuus ehk aastas 840–1200 liitrit, mis tähendab, et Reformierakonna eestvedamisel võetakse keskmise kütusetarbija rahakotist aastas 260–370 eurot rohkem.

Enese õigustuseks nimetatakse kütuse tarbimist kahjulikuks tarbimiseks, justkui oleks tegu alkoholiga. Ühe mütsiga lüüakse kõiki ja kõike ning pihta saab meist igaüks. Kütust tarbivad otseselt või kaudselt kõik. Kes kasutab liikumiseks autot, kes ühistransporti, kuid kütuse tarbimisega on see seotud ühtviisi – järelikult oleme kõik kahjuliku kauba tarbijad. Kütus kui kahjuliku kauba kulu on erinevate kaupade ja teenuste sisendkulu, mis tähendab, et kütuseaktsiisi tõusust ei jää miski puutumata. Eriti valusalt lööb see vähekindlustatud peresid.

Kui Eesti valitsus eesotsas peaminister Taavi Rõivasega räägib, et kahjuliku kütuse maksustamine on selge valik, siis tuletaks meelde, et sama peaministri juhtimisel otsustas eelmine valitsus möödunud aastal riigikokku saadetud vedelkütuse seadusest biokütuse kohustuse välja võtta. Kuivõrd biokütus ei suurenda kasvuhoonegaaside hulka, siis miks tuleb biokütuse osa pealt kütuseaktsiisi tasuda?

Kütuseaktsiisi tõusu plaani teostumisel praegusel kujul suureneb bensiiniaktsiis järgmise viie aasta jooksul kokku 66 protsendi võrra ja diislikütuseaktsiis kolme aasta jooksul kokku 63 protsendi võrra. Kütuseaktsiiside osas liitub Eesti Euroopa Liidu rikaste klubiga, kus bensiini osas jääks aktsiis kõrgemaks Itaalias, Hollandis ja Ühendkuningriigis. Diislikütuseaktsiisi osas kaotaks Eesti vaid Itaaliale ja Ühendkuningriigile. Maksude «arenguhüpe» on kindlalt tagatud.

Eesti kütuseaktsiis tõuseb rikkaimate ELi liikmesriikide tasemele, kuid Eesti elanike ostujõud on Eurostati andmetel ELi viimase kuue hulgas. Eestiga võrdne tase on Lätil, kolm protsendipunkti madalam on Ungaril, järgnevad Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria.

Kui palju uus valitsus vastu annab? Kolme partneri valitsusliit arendab edasi demograafiliselt toimivat perepoliitikat, tõstes esimese ja teise lapse toetuse 60 euroni (praegu 45 eurot), alates kolmandat lapsest jätkatakse 100-eurose igakuise toetuse maksmist (kehtib ka praegu) ning lisaks lubatakse maksta igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 eurot lasterikka pere toetust.

Vastavalt eeltoodud lubatustele suurenevad kolme ja enama lapsega perede toetused aastas 560 euro võrra. Lahutades saadavast toetusest maha kütuseaktsiisi tõusust tingitud täiendava kulu 370 eurot, jääb aastasest toetusest järele 190 eurot. On selge, et järelejääv toetus ei ole piisav katmaks täiendavaid kulusid, mis kaasnevad aktsiisimäärade kasvust tingitud toiduainete, kaupade ja teenuste kallinemisega. Veelgi kurvem saatus tabab aga ühe ja kahe lapsega peresid, kelle toetused suurenevad aastas kokku vastavalt 180 euro ja 360 euro võrra. Rõivase juhitav valitsus võtab teise käega kogu antava toetuse suurema kamaluga tagasi ning küsib veel juurdegi.

Toetus peab jääma toetuseks, millest on tegelik abi ja kasu vähekindlustatud ning lasterikastele peredele. Valitsusel on Reformierakonna eestvedamisel toetusest aga sootuks teised arusaamad ning siin ei saa enam rääkida hoolivusest oma rahva vastu.

Koalitsiooni läbirääkijaid hoiatati. Esimest korda lekkis koalitsiooniläbirääkimistelt kütuseaktsiisi tõstmise plaan ajakirjandusse märtsi lõpus. Ülemöödunud nädalal sai valitsust hoiatatud, et too lõpetaks kütuseturul tikkudega mängimise. Lekkinud info kohaselt oli loodaval valitsusel plaan tõsta kütuseaktsiisi väiksemas mahus, mis oleks kütuse liitrihinna tõstnud üle 1,5 euro. Hoiatati ka selle eest, et tegelikult hakkab riigieelarvesse kütuseaktsiisi laekuma plaanitust vähem, kuna rahvusvahelise transporditeenuse osas kolib tankimine naaberriikidesse. Äärmusliku näitena tuletasime meelde Leedu kogemust 2009. aastast, kui naaberriikidega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrgele tõstetud diislikütuseaktsiisi tuli uuesti langetada, kuna märkimisväärne osa diislikütuse ostmisest kolis üle Poola. Märtsi lõpus hoiatas ka rahandusministeerium, et plaan tõsta kütuseaktsiisi muudab meie mootorikütused oluliselt kallimaks kui lõunanaabritel, mistõttu kütuseaktsiisi tõstmine ei täidaks oma eesmärki riigikassa sissetulekute suurendamisel.

Hoiatustest hoolimata keeras valitsus aktsiisitõusule vinti juurde, justkui oleks võetud kuulda tarbimise vähenemise hirmu. Selles hirmus otsustati aktsiisi tõsta esialgu lekkinud infost pea kaks korda enam. Vastasel korral oleks jäänud ju risk, et ehk tarbimine tõepoolest kolib mujale. Otsustati, et võtame siis oma rahvalt rohkem, sest muidu ei täida ju eesmärki jõuda Euroopa viie vaeseima riigi hulka.

Jonnakale lapsele kohaselt andis Rõivas uuele koalitsioonile nimeks visadusliit. «See on visadusliit. Just nii – sihikindlalt, vankumatult ja visalt – oleme me valmis ühiselt minema, et leppesse kirja pandu ka ellu viia,» ütles Rõivas. Sellise sihikindla, vankumatu ja visa poliitikaga on visadusliidul plaan viia ellu ka kütuseaktsiisi tõus. Säärast läbimõtlematut plaani arvestades võiks uut valitsust nimetada ka kütuseaktsiisivalitsuseks.

Reformierakonna poliitika on olnud seni suunatud majanduskasvu ning elanikkonna rikkuse tagamisele. Seni pidasin sellisest poliitkast siiralt lugu. Enne 2007. aasta riigikogu valimisi lubas Reformierakond viia Eesti Euroopa viie jõukaima riigi hulka. Nüüd on õige aeg asendada see loosungiga «Viime Eesti Euroopa viie vaeseima riigi hulka!».

Me oleme näinud erinevaid valitsusi ja erakondi. Mitmed erakonnad on aja jooksul hääbunud ning lõpuks jäädavalt kadunud. Ma siiralt loodan, et ühel päeval juhib Eestit oma elanikest lugu pidav ja hooliv valitsus.