President Toomas Hendrik Ilves sõnas väidetavalt, et Kreeka on Venemaale kasulik idioot. Ateena ja Moskva head suhted pole saladus, kuid millest tuleneb sümpaatia Venemaa suunas?
Lühikommentaar: Kreeka – kasulik idioot või Venemaa kannupoiss?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on läbirääkimistel viimane, 7,2 miljardi euro suurune laenuväljamakse Kreekale. Euroopa nõuab Kreekalt enam, kui too suudab pakkuda.
Märtsi lõpus esitas Kreeka reformiplaani, mis sisaldas kõrgemaid makse alkoholile ja tubakale, maksude kõrvalehiilimisega võitlemist ning veel erastamisi. Praegu on riigil pooleli protsess kahe sadama, Ateena lennujaama ja rongifirma müügiks. Kokku on Kreeka teeninud erastamistega 4,9 miljardit eurot alates aastast 2011.
Üks Postimehega vestelnud keskpanga ökonomist sõnas, et Kreekal jääb igal aastal saamata 6-7 miljardit eurot maksuvältimiste tõttu. Osaliselt on põhjus selles, et inimesed ei tunne, et nad oma raha eest midagi saaksid ja teisalt on raske kontrollida raha liikumist, kui levinum makseviis on sularaha.
Kärpimast Kreeka keeldub – SKP on vähenenud kuue aastaga veerandi võrra, palgad, pensionid ja sotsiaaltoetused on kukkunud 35 protsenti. Töötus on 26 protsenti. Iga kolmas laen on hapuks läinud. Financial Times kirjutas jaanuaris, et abirahast läheb võla tagasimakseteks kõik peale umbes 11 protsendi.
Ökonomist sõnas, et kuigi Kreeka vajab mitmeid struktuurseid reforme, võiks olla majandusele antud võimalus kasvada. Kreeka tahab tagasi maksta, ent kas olukord, kus peale 2022. aastat läheb riigil ökonomisti sõnul 5-6 protsenti SKPst tagasimakseteks (praegu on see 2,6 protsenti), on jätkusuutlik? Seega on Kreeka olukorras, kus ta tegelikult ei saagi väga lubada vaenu Venemaaga.