Reformierakond püüab valimiste eel teha seni konsensuslikust julgeolekupoliitikast maksku mis maksab «oma teema». See on ohtlik. Reformistide kampaania sisaldab sõjahirmu külvamist, aga ka riigikaitse politiseerimist, mis on vastuolus heade tavade ja võimalik et ka seadustega.
Sven Mikser: Reformistide kaitsepoliitika: «kindlalt edasi-tagasi»
Näiteid on palju: siseminister Pevkuri katse panna tegevväelasi parteiprogrammi kirjutama, peaminister Rõivase promovideo Ämari lennurajal, kindral Laaneotsa jabur süüdistus, nagu oleks kaitseväe juhataja opositsioonierakonna marionett. Loetelu võiks jätkata.
Nüüd on julgeolekualase «liiderarvamuse» võitmiseks asutud erukindralite autoriteedi toel teiste erakondade seisukohti lausaliselt halvustama. See ei ole ei riigimehelik ega sõjamehelik.
Kui vaadata fakte, siis pole julgeolekupoliitika Reformierakonna jaoks nende kahekümneaastases ajaloos kunagi olnud oluline teema. Veelgi enam: reformistide seisukohad strateegilistes küsimustes on pidevalt laperdanud seinast seina. Ameerikas kutsutakse nii «paindlikke» poliitikuid flip-flopperiteks.
Meenutagem. Alles 2010. aastal leidis erakonna aseesimees Jürgen Ligi, et «ajateenistus on oma kaudsete ja otseste kulude poolest ühiskonnale kallis, riigikaitses aga tähtsusetu» ja et oluliseks tuleb pidada «liberaalset põhimõtet, et ilma mõjuva põhjenduseta tegevusala pealesund osale ühiskonnast pole õigustatud.» Täna juhib Ligi riigikaitsekomisjoni ja tema partei seisukohad on väidetavalt radikaalselt muutunud. Aga on see muutus püsiv või põhineb üksnes hetkekonjunktuuri nuusutamisel?
Teine näide. Mullu jaanuaris leidis kindral Laaneots, et USA väeüksuste paigutamine Eesti pinnale on «ilmselt ebasoovitav» ja väitis end olevad 99 protsenti kindel, et ameeriklased seda ei tee. Napi aastaga on tõekspidamised tundmatuseni teisenenud. Kui meelemuutus on siiras, siis tekitab küsimusi erukindrali kehv olukorra hindamise ja prognoosimise võime.
Valija peaks küsima, kui kindel saab olla sellistes hüplikes positsioonides. Ehk sobiks reformistide kaitsepoliitika hüüdlauseks hoopiski «Kindlalt edasi-tagasi»?
Usaldust ei loo ka see, kui ühele kuulajale pakutakse üht ja teisele täpselt vastupidist. Paraku teevad peaminister Rõivas ja erakonna kaitsepoliitika kõneisik Laaneots just nõnda. Esimene väidab end jäägitult toetavat 2013. aastal vastu võetud riigikaitse arengukava, teine on sama dokumendi suhtes hävitavalt kriitiline. Pluralism on tore, aga kas Reformierakond kavatseb uues valitsuses minna «kindlalt edasi» seniste korralikult eelarvestatud riigikaitse arenguplaanidega või pöörduda tagasi ressursiga katmata paberväe joonistamise juurde? Valija väärib ausat vastust!
Sven Mikser on SDE esimees, kaitseminister