Maie Tuulik: kiidame õpetajat

Klassiruum Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Targal ja heal õpetajal on iga lapse elus väga oluline roll, kirjutab pedagoogikateaduste doktor Maie Tuulik Õpetajate Lehes.

Esimese poolaasta klassitunnistus tõi paljudesse kodudesse rõõmu. Kuidas sa jääd ükskõikseks, kui õpetaja kirjutab rida-realt lahti selle, kui tore laps sul on?

«Lugemist pead veel palju harjutama, sest maailmas on nii palju huvitavaid raamatuid, mis sinusugust toredat poissi lugema ootavad,» kirjutab õpetaja. «Sinu tähe- ja numbrikujud on õiged, tähed sujuvalt seotud ja kiri ühtlane … oled matemaatikas väga tubli arvutaja, tead ja oskad kasutada järjestusseoseid … sulle meeldib töö kallal vaeva näha, sest soovid saavutada parimat tulemust … sinu töö tunnis on laitmatu, olen sinuga väga rahul, ole selline tubli poiss ikka edasi … su laud on alati korras, koolitarbed puhtad ja ilusad … sul on palju sõpru, oled rõõmus ja heatujuline, miks ei peaks siis palju sõpru olema …»

Muidugi ei rõõmusta vanemad mitte ainult sellepärast, et õpetajal nende lapse jaoks kiidusõnu jagub. Nad on oma silmaga näinud, kuidas õpetaja nende last juhendab ja õpetab, kuidas laps päev-päevalt uusi oskusi ja teadmisi juurde saab, kuidas õpetaja julgustavad ja kiitvad märkused koolirõõmu alles hoiavad.

Targal ja heal õpetajal on iga lapse elus väga oluline roll. Meenutagem Võgotskit ja tema lähima arengu tsooni mõistet, mis jaguneb kaheks tasemeks. Esimesel tasemel on laps võimeline ülesannet iseseisvalt lahendama, teisel tasemel vajab ta aga endast targema inimese abi. Arengu mootor on lapse pingutus. Miks areng seda nõuab? Missugused protsessid ajus toimuvad?

Ajuvõimekuse arendamine

Iga huviline võib lugeda teadusajakirjaniku Dan Hurley äsja ilmunud raamatut «Targem. Ajuvõimekuse arendamise uus teadus» (Tänapäev, 2014). Toon mõned näited.

Autor kirjeldab ühte laborihiirtega tehtud uuringut. Kuigi uurijad olid juba aastaid teadnud, et uute mälestuste tekke eest vastutavas hipokampuses tekivad üha uued neuronid, teatakse vähe sellest, kuidas nende püsimajäämist kindlustada. Enamik neist neuronitest hävib. Kuidas neid kauem elus hoida, et neist saaks aju toimiv ja püsiv osa? Tracey Shors avastas, et saladus peitub selles, et hiired peavad kogu aeg uusi asju õppima. Mida osavamaks nad muutusid, seda enam neuroneid nende ajus ellu jäi. Kõige efektiivsemad olid hiirte puhul sellised ülesanded, mida oli kõige raskem ära õppida. Õppimisega peab kaasnema pingutus ning õppimine peab endast väljakutset kujutama, järeldas uurija.

Ühes teises uuringus testiti lapsi esmalt aprillis ja siis uuesti septembris. Septembri tulemused olid halvemad. See tähendab, et mitte midagi tegemine ja suvi läbi teleka vahtimine mõjub intelligentsusele negatiivselt. Seega muutub laps vastavalt sooritatud tegevusele kas intelligentsemaks või vastupidi.

Dan Hurley raamat jutustabki aju võimekuse arendamise uuest teadusvaldkonnast. 2008. aasta mais avaldas kaks Šveitsi teadlast uurimuse, kus kirjeldati, mis juhtus siis, kui ülikoolitudengid mängisid 20 minutit päevas, viis päeva nädalas, neli nädalat järjest üht erakordset arvutimängu nimega «N-back». See mäng loodi selleks, et katsetada inimese töömälu. Nii enne kui ka pärast nelja harjutusnädalat sooritasid tudengid vaimse võimekuse testi, mis pidi mõõtma muutlikku intelligentsust. Muutlik intelligentsus on üldine õppimisvõime ja oskus uusi probleeme lahendada, näha üldisi mustreid ning saada aru asjadest, mida meile kunagi spetsiaalselt õpetatud pole. Tudengite muutliku intelligentsuse näitajad tõusid keskmiselt 40 protsendi võrra. Seni oli intelligentsust uurivate teadlaste peavoolu seas valitsenud arvamus, et inimese intelligentsus on nii keerukas ning aju kaasasündinud omadustega nii tugevalt seotud, et ükski konkreetne harjutusmeetod seda oluliselt mõjutada ei saa.

Raamatust saame teada, et Arthur Kramer on avaldanud füüsilise treeningu ja kognitiivsete võimete teemal tosinkond uurimust, mis võib sõnastada nii: füüsiline treening tõstab aju jõudlust. 2012. aastal avaldatud uuringust selgus, et paremas füüsilises vormis lastel on kõrgem kognitiivse kontrolli tase kui neil, kes on kehvemas vormis.

Saame teada ka seda, et Glenn Schellenberg on avaldanud kaks artiklit, kus ta näitab, et laste intelligentsust on võimalik arendada muusikalise treeningu kaudu. Ta hakkas treenima asja, mille seost intelligentsusega keegi ei uskunud. Ometi avastas ta, et nii see on.

Tänaseks on juba ka terve hulk kommertsprogramme, kus väidetakse, et teaduslik tõendusmaterjal toetab nende ajutreeningu tõhusust. Näiteks loodi firma nimega Cogmed. 2010. aastal pakkusid psühholoogid Cogmedi treeningut juba 26 riigis kuuel mandril. Töömälu arendamisega saab teha ka edukat äri.

Korrutustabel ei kasvata inimest

Nii kirjutas Pille Liblik 23. jaanuari Õpetajate Lehes. Kasvatab küll, ja kuidas veel! Kui laps saab targemaks, siis õpib ta nägema elu tervikmustrit, õpib üldistama ja järeldama, õpib nägema seoseid, millest kujuneb maailmapilt. Sama ei saa öelda õppekavade lõputu ümbertegemise ja mõistete defineerimise kohta. 2014. a riiklike õppekavade uuendamise käigus muudeti üldpädevusi, kuid mis muutus õpilase ja õpetaja jaoks, kui väärtuspädevusest sai kultuuri- ja väärtuspädevus, kui sotsiaalset pädevust laiendati kodanikupädevusega ning matemaatikapädevus muutus matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalaseks pädevuseks? Niipalju kindlasti, et jälle tuleb õpetajatel tegelda plaanide ja paberitega, sest koolide õppekavad tuleb riiklike õppekavade uuendustega kooskõlla viia – hiljemalt 1. septembriks 2015. See tähendab, et jälle jääb õpetajal vähem aega tegelda oma õpilastega.

Õnneks jagub meil tõeliselt häid õpetajaid ikka veel igasse kooli.

Meie pere kiidab Viimsi kooli 1.a klassi õpetaja Marika Ohnot. Keda kiidate teie?