Siiri Leskov

FOTO: Siseministeerium

Seadusemuudatuste jõustumisel saavad määratlemata kodakondsusega vanemate lapsed Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras alates sünni hetkest, kirjutab siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Siiri Leskov ministeeriumi aastaraamatus.  Postimehe arvamusportaal avaldab artikli.

Eesti kodakondsus omandatakse kas sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Sünniga omandab Eesti kodakondsuse laps, kelle vähemalt üks vanem on lapse sündimise ajal Eesti kodanik. Teiste riikide kodanike ning määratlemata kodakondsusega isikute Eestis sündinud lapsed Eesti kodakondsust sünniga ei omanda.

2015. aasta 1. jaanuari seisuga omab politsei- ja piirivalveameti andmetel kehtivat elamisluba või elamisõigust 88 076 määratlemata kodakondsusega inimest, kellest 876 on alla 15-aastased lapsed. Rahvastikuregistri andmetel sündis selliseid lapsi, kelle mõlemad vanemad või last üksi kasvatav vanem oli lapse sünni hetkel määratlemata kodakondsusega, 2013. aastal 304 ning 2012. aastal 360. Seega võib tinglikult prognoosida, et lähiaastatel võib sündida umbes 300 määratlemata kodakondsusega last aastas.

Vähem kodakondsuseta lapsi

Et Eestis sündinud lapsed ei jääks määratlemata kodakondsusega, töötas siseministeerium 2014. aastal välja kodakondsuse seaduse muudatused, mis jõustuvad 2016. aasta 1. jaanuaril.

Seadusemuudatusega nähakse ette, et alla 15-aastane alaealine, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanematega püsivalt Eestisse elama, saab sünni hetkest arvates Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Selle tingimus on, et alaealise vanemad või last üksi kasvatav vanem ei ole ühegi teise riigi kodanikud ning nad on lapse sünni hetkeks Eestis seaduslikult elanud vähemalt viis aastat.

Kui need nõuded on täidetud, ei pea vanemad enam esitama taotlust lapsele lihtsustatud korras kodakondsuse saamiseks, vaid ta saab selle automaatselt sünni hetkest arvates. Samas antakse vanematele võimalus enne lapse üheaastaseks saamist ka Eesti kodakondsusest loobumiseks. Need lapsed, kelle vanemad on loobunud lapsele sünniga antud Eesti kodakondsusest, saavad hiljem selle soovi korral ka taastada.

Mitmikkodakondsuse probleem

Ette on tulnud ka juhtumeid, kus määratlemata kodakondsusega vanemate Eestis sündinud laps on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras ning seejärel on lapse vanemad taotlenud talle ka mõne muu riigi kodakondsuse. Sellise sammuga on laps saanud topeltkodakondsuse, mis on kodakondsuse seaduse kohaselt Eestis keelatud.

Kui politsei- ja piirivalveamet saab teada asjaolust, et laps on nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodanik, algatatakse Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise menetlus. Lapse vanematele tehakse ettekirjutus, mille kohaselt peab Eesti kodakondsuse säilitamiseks asuma taotlema lapse muu riigi kodakondsusest vabastamist.

Samas on riike, kes ei vabasta alaealist üksi oma kodakondsusest. Seetõttu on tekkinud olukordi, kus vanemad soovivad lapsel säilitada Eesti kodakondsuse ning vabastada ta teise riigi kodakondsusest, kuid see ei ole võimalik ning politsei- ja piirivalveamet loebki lapse Eesti kodakondsuse kaotanuks.

Sellepärast muudeti tänavu jaanuaris riigikogu vastuvõetud eelnõuga kodakondsuse seadust selliselt, et alaealised, kes omandavad või saavad nii Eesti kodakondsuse kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peavad täisealiseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma ühest kodakondsusest. Kehtivas kodakondsuse seaduses on selline võimalus ainult sünniga kodakondsuse omandanud isikutel.

Seega on naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud lapsed edaspidi samasuguses olukorras nagu sünnijärgselt Eesti kodakondsuse omandanud lapsed, sõltumata sellest, kas muu riigi kodakondsus on omandatud enne Eesti kodakondsuse saamist või pärast seda.

Eesti keele eksam eakatele lihtsam

Lisaks sooviti vanematel inimestel lihtsustada Eesti kodakondsuse saamist. Nimelt on kehtiva kodakondsuse seaduse järgi eesti keele eksami kirjalikust osast vabastatud inimesed, kes on sündinud enne 1930. aasta 1. jaanuari. Seadusemuudatusega soovitakse laiendada seda soodustust kõigile vähemalt 65-aastastele inimestele, et muuta keeleeksami sooritamist lihtsamaks, misläbi võib suureneda vanemaealiste isikute naturaliseerumine.

Täpsed prognoosid, kui palju vähemalt 65-aastastest inimestest seadusemuudatuse tõttu asuksid  lihtsustatud keeleeksamit sooritama, puuduvad, kuna pole statistikat, kui paljud nendest isikutest just keeleeksami kirjaliku osa tõttu eksami sooritamata jätavad. 2015. aasta 1. jaanuari seisuga elas rahvastikuregistri andmetel Eestis 16 027 määratlemata kodakondsusega vähemalt 65aastast inimest ning 35 226 muu riigi kodakondsusega vähemalt 65aastast inimest. Seega puudutab seadusemuudatus potentsiaalselt 51 253 inimest.