Viimastel aastatel on Eesti liikunud järjest tasakaalustatuma rändepoliitika kujundamise suunas, et soodustada nende sisserändajate Eestisse saabumist ja kohanemist, kes toovad ühiskonnale lisandväärtust, ning hoida ära elamislubade väärkasutusi, kirjutab siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitja Birgit Lüüs ministeeriumi aastaraamatus. Postimehe arvamusportaal avaldab teksti.
Nii välja- kui sisseränne muudab suuremal või vähemal määral riigi elanikkonna koosseisu. Lisaks selle positiivsetele mõjudele nagu näiteks majandusareng, innovatsioon, erinevate valdkondade rahvusvahelistumine ja vananeva rahvastikuga riigi tööjõuvajaduse katmine võib see aga kaasa tuua ka püsielanike vastuvõtuvalmiduse ja julgeolekuga seotud pingeid. Samuti tuleb arvestada, et suure osa rändest moodustavad rändeliigid, mis ei ole kvantitatiivselt ega kvalitatiivselt piiratavad – eelkõige pereränne ja rahvusvahelise kaitse andmine, mistõttu on oluline vaadelda rändevooge tervikuna.
Seega on rändepoliitika eesmärkide saavutamise oluline eeldus atraktiivne sotsiaalmajanduslik keskkond, asjakohased kohanemismeetmed, tugi- ja partnerite võrgustikud, läbimõeldud väärkasutuse tõkestamise lahendused ning ühiskonna üldine avatus sisserändajatele.
Eesti sisserändevood ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Viimase viie aasta jooksul on enim tähtajalisi elamislubasid väljastatud Ukraina, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kodanikele, nii ka 2014. aastal. Euroopa Liidu liikmesriikidest rändab Eestisse kõige rohkem Soome, Saksamaa ja Läti kodanikke. 2014. aastal tegi Politsei- ja Piirivalveamet 4060 tähtajalise elamisloa positiivset otsust ning Eesti rahvastikuregistris registreeris oma elukoha 3044 Euroopa Liidu kodanikku.
Kuigi kolmandatest riikidest pärit sisserändajate Eestisse tulemise peamine põhjus on kõige enam perega seotud ränne, on tööandjad viidanud, et teatud juhtudel on vajalikuks osutunud ka töötajate värbamine välismaalt. Rahvastikuprognoose arvesse võttes ning Eesti tööturul konkursse korraldades ilmneb, et vajaliku kvalifikatsiooni ja oskustega töötajate leidmine kohalikult tööturult muutub järjest keerulisemaks.
Kaasamine aitab kujundada tasakaalustatud rändepoliitikat
Kuivõrd rändepoliitika mõjutab nii era-, kolmandat kui ka avalikku sektorit, on oluline osapoolte kaasamine poliitikakujundamisse, sest vaid arutelude kaudu selgitatakse välja riigi arengut ning turvalisust enim tagavad lahendused ja võimalused.
Siseministeerium on välismaalaste seaduse muudatuste ja kohanemisprogrammi väljatöötamisel toonud kokku üle 35 partneri eri ministeeriumidest, katusorganisatsioonidest, mittetulundusühingutest, omavalitsusliitudest, kõrgkoolidest ja ettevõtetest. Kui varem võis nende panus poliitikakujundamisesse piirduda oma seisukohtade esitamisega, siis muudatuste väljatöötamisele eelnenud aruteludes oli kõigil võimalik kaasa mõelda, argumenteerida ning ühtlasi paremini mõista valdkonna probleeme, teiste osapoolte huvisid, vajadusi ja eri ministeeriumide rolli valikute tegemisel.
Laiem kaasav protsess sai alguse 2012. aastal, kui koostöös partneritega alustati välismaalaste seaduse muudatuste väljatöötamisega. Selle eesmärk oli luua soodne keskkond Eesti konkurentsivõime suurendamiseks vajalike tippspetsialistide, teadlaste ja üliõpilaste Eestisse asumiseks. Need muudatused jõustusid 2013. aastal. Ühtlasi sai kinnitust vajadus uussisserändajate kohanemisprogrammi loomiseks.
Toetame uussisserändajate kohanemist
2013. aasta lõpus laiendati partnerite ringi veelgi ning liitusid rändevaldkonnas tegutsevate kodanikeühenduste ja ettevõtete esindajad, et välja töötada uussisserändajatele mõeldud kohanemisprogramm, mis jõustub 2015. aasta augustis. Paralleelselt kohanemisprogrammi väljatöötamisega valmis esimene põhjalik uussisserändajate rändeprotsessi ning kohanemist käsitlev kvalitatiivuuring (Balti Uuringute Instituut, 2014). Selle käigus intervjueeritud välismaalased ja neid värbavad organisatsioonid juhtisid tähelepanu raskustele praktilise ja riigi toimimist tutvustava info hankimisel, mille üheks lahenduseks kohanemisprogramm ka loodi.
Kohanemisprogramm on tegevuskava välismaalase kohanemise toetamiseks, mis koosneb umbes ühe päeva pikkustest teemapõhistest õppemoodulitest ja annab välismaalastele teadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu korraldamise, töö, õppimise ja perega seotud teemadel ning soodustab ka eesti keele omandamist. Kuigi kohanemisprogrammide pakkumine pole Euroopas midagi uut, on selline paindlik ja kõikidele sisserändajatele mõeldud programm Eestis uuenduslik ning esmakordne.
Seadusemuudatused loovad paindlikumad tingimused
2013.-2014. aastal jätkati väiksemates ringides tööd välismaalaste seaduse muutmise teise etapiga, mille üks eesmärke oli muuta mugavamaks ühelt rändeliigilt teisele üleminek. Ühtlasi sisaldavad muudatused tähtajalise elamisloa andmist püsivalt Eestisse elama asumiseks inimesele, kes on vähemalt kolm aastat Eestis elanud.
2016. aastal jõustuvate muudatustega luuakse välismaalastele võimalus töötada samaaegselt mitme tööandja juures ning 90 päeva pikkune üleminekuperiood pärast elamisloa lõppemist, mille jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengitele, teadlastele ja õppejõududele on üleminekuperiood 183 päeva.
Nende muudatuste eesmärk on käsitleda rändeprotsessi tervikuna, ehk luua kõigepealt lihtsamad tingimused Eestile vajaliku tööjõu ning välisüliõpilaste ja nende perekonnaliikmete saabumise soodustamiseks, toetada nende kohanemist uues ühiskonnas, andes neile vajalikku infot ja tuge ning asjaolude muutumisel võimaluse paindlikumalt liikuda ühest rändeliigist teise. Sellega tagatakse Eestis juba edukalt tegutsevale välismaalasele head tingimused ka edasiseks panustamiseks meie riigi arengusse.
