Juhtkiri: järgmine riigikogu nelja, viie või kuue erakonnaga?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Kahel erakonnal, mis seni pole riigikokku kuulunud, on usutav võimalus ületada nendel valimistel viie protsendi künnis – need on Vabaerakond ja Konservatiivne Rahvaerakond.

Juba jaanuari lõpus näitas seda Postimehe tellitud ja TNS Emori läbi viidud avaliku arvamuse küsitlus ja nüüd kinnitab sama üle ka ERRi tellitud ja Turu-uuringute ASi läbi viidud küsitlus. Veel eelmise aasta lõpul ennustasid küsitlused, et ka järgmises riigikogu koosseisus saab olema neli erakonda nagu praegugi.

Tasub tähele panna, et valimiskampaanial, mida mõned häälekad arvajad enam-vähem mõttetuks tahavad kuulutada, siiski on mõju. Märgakem, et valimiseelsel ajal langeb nende protsent, kes ei oska öelda, millist erakonda nad eelistavad – suur osa aktiivsetest kampaaniaelementidest ongi ju igati teadlikult just neile suunatud.

Teiseks on avaliku arvamuse küsitlustel isetäituva ennustuse tunnuseid. Valijal on igati mõistlik küsimus, kas tasub oma häält «raisata» neile, kes niikuinii riigikokku ei pääse. Tartu Ülikooli teaduri Mihkel Solvaku sõnul mobiliseerib isegi õhkõrn šanss üle valimiskünnise saada tavaliselt just väikeerakondade valijaid (err.ee 9.02): «Nad tajuvad, et nende hääl ilmselt ei lähe kaotsi, kui nad pisikeste erakondade poolt hääletavad, ja selle tõttu võib protsent kõrgem tulla kui ta muidu tuleks.»

Kolmandaks võib ühe või ka kahe väikeerakonna pääsemine riigikokku võrreldes praeguse koosseisuga üpris drastiliselt muuta seda, kuidas on võimalik järgmist valitsuskoalitsiooni kokku panna. Sel juhul ei saa Reformierakond enam kindlalt arvestada mõttega, et nad lihtsalt valivad, kas teha järgmine valitsus IRLi või SDEga, vaid ilmselt tuleb otsida ka kolmanda osapoole toetust. See omakorda võib tähendada, et kui kasvõi napilt valimiskünnise ületanud väikeerakond oma kaardid hästi välja mängib, osutub ta järgmisel neljal aastal Eesti poliitikas vägagi mõjukaks, suudab ellu viia mõned valijatele antud lubadused ning saab võimaluse suuremaks kasvada. Valitsuskoalitsioonis kaalukeeleks olemine avab hoopis suurema mänguruumi kui viis või natuke rohkem kohta riigikogus.

Tõsi, ei Vabaerakonna ega Konservatiivse Rahvaerakonna pääs riigikokku pole kindel. Mõistagi tuleb arvestada ka uuringute veapiiridega – paar protsenti üles- või allapoole. Pealegi on praegu on jutt erakondade «kaubamärgi» üleriigilisest populaarsusest, sest vähemalt avalikult kättesaadavad uuringutulemused ei võta arvesse valimisnimekirjade isikulist koosseisu.

Kokkuvõttes tähendavad aga jaanuarikuised küsitlustulemused, et mõlemal väikeerakonnal on põhjust kõvasti pingutada, sest ühelt poolt pole miski veel kindel, ent teisalt on pääs riigikokku ja ka valitsusse võimalik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles