Juhtkiri: sugulased omavahel

«Just välispoliitiliselt rasketel aegadel kipub Soome silla korrashoiu vajadus ununema ning sild ilmutab murenemise märke,» kirjutas Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho Postimehes sügisel. «Kahjuks võib märke, et sild on taas unarusse jäämas, aduda ka praeguste kriiside taustal.»

Uue aasta algus on näidanud nende sõnade paikapidavust. Kõigepealt see «torm veeklaasis», mis algas Soome välisministri Erkki Tuomioja sõnadest Soome rootsikeelses lehes Hufvudstadsbladet ning Eesti ametlikust (üle)reageeringust. Tagantjärele on seda artiklit selgitatud ja silutud, kuid kokkuvõttes on ikkagi kummaline, kuidas ilmub Soome n-ö peavoolu-ajakirjanduses ministrile omistatud väide, et Balti riikides ei edastata venekeelseid uudiseid. On lihtne veenduda, et teisel pool lahte on need olemas nii televisioonis, raadios kui ajalehtedes, rääkimata veebist. Samas, Eesti pool võinuks ju sellise lapsuse õiendada lihtsalt, saates ajalehele vastulause – ning vesi klaasis püsinuks vagane.

Ilmselt on see praegune habras julgeolekuolukord Euroopas, mis sunnib välispoliitikaga tegelejaid valvsusele kõikvõimaliku väärinfo suhtes, mis võib saada kaikaks vaenulikus propagandas. Eks sellest ka reaktsioon. Nagu kirjutab täna Postimehes kolumnist Jarmo Mäkelä, on taustal ka Eesti ja Soome ajalooline kogemus, sh külma sõja järel.

Sama selgitab ka Soome juhtkonna mõnetist rabedust, kui Helsingin Sanomat avalikustas sisemised vaidlused selle üle, kas tasub osaleda kevadel Ämari õhubaasis toimuval Eesti-USA lennuväeõppusel. President Sauli Niinistö kutsus kiirelt ajakirjanikud enda juurde selgitusi saama, kuigi tal omaenda sõnade järgi suurt midagi öelda polnudki. Kuna pole ametlikku kutset, pole ka seisukohta selle kutse asjus, järelikult ei saa olla ka erimeelsust – see oli Niinistö asja vormile keskendunud sõnum.

Kutse siiski oli ameeriklaste poolt juba novembris suuliselt esitatud, eile teatas USA, et nüüd on esitatud ka ametlik kutse. Võib tähele panna, et juba septembris kutsus Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras kohtumisel Soome kaitseväe juhataja kindral Jarmo Lindbergiga Soomet Ämari lennubaasis loodava treeningkeskuse tegevuses osalema. On ju mõistlik, et siinset NATO taristut saavad väljaõppeks kasutada ka sõbralikud naabrid – Eestil endal hävitajaid teatavasti pole.

Eesti-Soome silla seisukord sai kõneks sügisel pärast seda, kui Soome president sõitis Venemaale Putiniga kohtuma, Eesti riigipead külastas veidi hiljem Tallinnas USA president Obama. Märgiline lahknevus, kuid lõpuks, ega Eesti ja Soome suhted ei ole mingi Eesti-USA või Soome-Venemaa suhete derivatiiv. Eesti-Soome suhted on niivõrd lähedased ja mitmekesised, et ei ühe poliitiku ebaõnnestunud väljaütlemine leheartiklis või teise poole ülereageerimine ei suuda mingit jäävamat mõra tekitada. Nagu lähisugulased laua ümber. Nad vaidlevad teinekord, aga tegu ju omainimestega. Mis tüli sa siin ikka üleval hoiad.