Charlie Hebdo karikatuurid ei ole naljakad, need pole seda iroonilises ega isegi mitte küünilises võtmes. Nende ainus eesmärk paistab olema kedagi solvata, olgu see siis mõni avaliku elu tegelane või religioon.
Nils Niitra: pidetus viib äärmusesse
17. jaanuar 2015, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui teatan naabrimehele lihtsalt suusoojaks, et tema naine on prostituut, siis virutab ta mulle tõenäoliselt rusikaga näkku. Olen solvanud tema perekonda ja perekond on püha.
Väärikuse ja pühaduse kaitse põhimõte ei pruugi siiski kehtida üksnes indiviidi või perekonna tasandil, ehkki Euroopas on see viimastel aastakümnetel nõnda kujunenud. On vale siiski rääkida Euroopas kehtivast piiramatust sõnavabadusest ja õigusest solvata ükskõik kelle tundeid – sellist piiramatust lihtsalt ei ole olemas. Sealsamas Prantsusmaal oli presidendi solvamine muide veel mõne aasta eest seadusega karistatav. Demokraatia eesmärk peaks olema erineva taustaga inimeste sõbralik kooseksisteerimine, mitte nende tülli ajamine.
Seoses Pariisi tapatalgutega (ei ole vist vaja lisada, et ma ei püüa toimunut siin vähimalgi määral õigustada) hakati taas siin-seal rääkima ka kristliku ja islami tsivilisatsiooni vahelisest konfliktist. Paradoksaalsel kombel ruttasid aga just paljud kristlased avalikult teatama, et mõistavad, mida tähendab rohkem kui miljardi moslemi tunnete teadlik ja räige solvamine. Kristlased lihtsalt saavad aru, mis tunne moslemitel on.
Niisiis ei teki konflikt mitte religioonide, vaid hoopis väärtusrelativistide ning teisalt nende vahel, kelle jaoks on mõned asjad siin maailmas pühad. Olen nõus, et tegelikult ei peaks moslem Prantsuse solvamisajakirjas ilmuva pärast kulmugi kergitama. Ent teisalt ka mõistan, kui ta solvub ja võtab seda sihiliku rünnakuna oma väärtuste vastu.
Kuidas ikkagi sünnib siin meie enda kallis Euroopas islamiäärmuslus ehk inimesed, kes peavad oma väärtuste kaitsel tapmist õigustatuks? Nende kasvulavaks on eelkõige seesama väärtusrelativism, suurte ja ühendavate ideede puudumine. Me ei saa nõuda ega eeldada, et väärtuste puudumine võiks olla kõigi eurooplaste jaoks väärtus omaette. Või et inimese õnnestamiseks piisab üksnes kõikehõlmavast sõnavabadusest.
Need on Euroopa äärelinnades elavad noored, sageli määratud tegema madalapalgalist tööd või olema töötud. Nad vajavad lisaks igapäevasele nürivõitu olelemisele oma ellu mingit suurt ideed, korda, midagi, millele toetuda. Ja kuna lääne kirik on muutunud üsna jõuetuks, siis pakub just islam ka aina rohkemate põliseurooplaste elule seda raamistatust, mida mujalt ei pruugi nii hõlpsasti leida.
Ja mida me üldse tegelikult teame islamist peale vägivalla, mida võimendatakse meedias? Äkki võtaks kätte ja loeks läbi mõne selleteemalise raamatu? Sest just teadmatus ja harimatus tekitabki teiste suhtes vihkamist ja umbusku, uusi sõdu ja uusi massimõrtsukaid.