FOTO: Raamat

Kui pole tegu sentimeetrite või sekunditega, on paremuse määramine vaieldav. Iga hinnangu võib pareerida vastuhinnanguga. Sestap ei saa öelda, et Jo Nesbø oma Harry Hole saagaga on hetkel maailma parim krimikirjanik, kuid vaevalt hakkab keegi vaidlema tõdemusega, et ta viie parima sekka kuulub.

«Politsei» on järjekordne pärl Nesbø loodud suurepärases krimka-ketis. Kannatlik ootab ära jõulu esimese püha, et siis hommikust peale ja õhtuni välja end Hole seltsi heita. Päevaga saab raamatu otsa, no pooleteist päevaga kindlasti.

Hole, tõsi, jäi eelmise raamatu lõpus verre lebama, kui narkomaanist poeg talle kuuli pähe lasi, kuid eks sai tookord ka kohe uuritud, kas mehega ongi kõik. Mõistagi ei ole, kuid sellegipoolest satub lugeja esimestest lehekülgedest alates autori mängude meelevalda, sest pole selge, mis parasjagu Holega toimub.

Igatahes siis, kui Oslos hakkab keegi politseinikke mõrvama, kutsudes neid lahendamata jäänud kuritegude toimumispaika, pole Holet kusagil. Teda meenutatakse kui legendi, kellest oleks abi, kuid paraku...

Kahjuks ei saa krimkat tutvustades eriti palju ette ära rääkida, seega jäägu lugejale avastamisrõõm. Niipalju võib öelda, aga seda teavad krimkafännid niigi, et Nesbø on paganama hea.