Leo Siemann: leiutajad vajavad meie toetust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leo Siemann
Leo Siemann Foto: Erakogu

Riik peaks aitama Eesti inimestel märksa tõhusamalt oma leiutisi registreerida ja tootmisse lasta, arvab leiutaja ja ettevõtja Leo Siemann.

Üldlevinud arusaama kohaselt peaks iga eestlane end ise aitama, seda enam, kui sa oled leiutaja. Tegelikkus on aga hoopis see, et tehnoloogilised mõtted tabavad sageli ka neid inimesi, kellel puudub selleks igasugune ettevalmistus. Just nõnda antakse meile uusi ideid kõrgemalt mõne probleemi lahendamise või tegevuse käigus. Idee võib tekkida ka üsna ootamatus olukorras või lihtsalt hommikul ärgates ning isegi tualetis istudes. 

Mida siis ikkagi teha, kui sind üks selline idee äkitselt on tabanud? Nutikamad leiavad alati võimaluse teostuseks, kuid enamus meist kahjuks mitte. Nõnda tähendab see vaid üht – uued ideed jäävad sageli kusagile sahtlipõhja lebama või unustatakse mõne aja pärast sootuks.

Näiteks võiks tuua, kuidas ka üks isevärki idee tabas Londonis elavat amatöörleiutajat Trevor Baylis’t, kui ta parasjagu oma kodus televiisorit vaatas. Tulemuseks oli see, et Baylis läks oma töötuppa ja leiutas seal vändast laetava raadio valmis. Vähe sellest, tänaseks on sellel raadiol ka päikesepatarei ning sinna külge saab laadimiseks kinnitada veel taskulambi ja mobiiltelefoni. See on aga juba innovatsioon, mis põhineb leiutistel. Just nõnda tuleb seda mõista, sest ilma eelnevate leiutisteta ei oleks olnud ei temal ega ka meil suurt midagi innoveerida.

Teise maailmasõja järgne Jaapan sai oma olukorrast väga selgesti aru ja palus inimestel leiutama hakata. Tulemuseks on riik, mida täna teame kui tehnoloogiliselt üht arenenumat maailmas. Oleme siin juba enam kui 20 aastat oma riiki üles ehitanud, kuid ei EAS, majandusministeerium ega Arengufond pole veel aru saanud, et innovatsiooni kui sellise aluseks saavad olla vaid leiutised, mille loomist peame toetama.

Huvitav, kaua veel läheb, enne kui see lihtne printsiip kohale jõuab? Julgen nõnda väita, vaadates intellektuaalomandi alast nõrkust ja madalat rahvuslike patentide arvu tänases Eestis. Teadaolevalt vaid umbes 30 protsenti meie ettevõtetest kasutab intellektuaalomandit kui strateegiliselt olulist vara oma firma portfellis (allikas: eitk.ee). Rahvuslike granditud ehk välja antud patentide arv aastas on aga kusagil 20-40 vahel, mis on paremal juhul kohane vaid arengumaale. See aga tähendab omakorda, et välisfirmade patendid «ruulivad» meie majandusruumis, teenides kasumit, mis kusagil mujal välja võetakse.  

Kui me soovime suurendada lisandväärtuse loomist riigis, et seeläbi tõsta meie majanduslikku võimekust, peame ilmselgelt panustama intellektuaalomandisse. Seega peame aitama ka meie leiutajatel leiutada, et tekiks rahvuslik intellektuaalne kapital mida oleks võimalik kommertsialiseerida. 

Aga kuidas seda teha? Vastus on lihtne - tuleb luua tugistruktuurid, mis aitaksid meie inimestel senisest märksa tõhusamalt oma leiutisi registreerida, prototüüpida, seeriatootmisesse juurutada ja maailmaturule viia. IT-sektoris on arenguid juba märgata, kuid mehhaanika poolel ehk siis päris asju ja tooteid luues on meie võimekus jätkuvalt üsna madal. Sellega tuleks aga ruttu tegelema hakata, kui soovime kunagi arenenud riikide perre jõuda.

Head avastamist ja teretulemast leiutajate maailma! 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles