Seisus, kus pühapäevaste Moldova valimiste häältelugemine oli jõudnud 90% juurde, ennustati Euroopa-meelsete erakondade saagiks umbes 56-58 parlamendikohta, venemeelsete parteide osaks 43-44 kohta. Et Moldova parlamendis on 101 kohta nagu meilgi, tuleb ka sealne järgmine valitsus ilmselt ELi- ja laiemalt läänemeelne, kes jätkab lõimumisprotsesse senisel suunal.
Valimiste suurima häältesaagi omanik, Venemaa-sõbralik Sotsialistide Partei on samas seisukohal, et Moldova euroliiduga sõlmitud assotsiatsioonilepe tuleks tühistada ning orienteerida riik itta, lõimudes selleks Venemaa ja tema eksnõukogude satelliitide tolliliiduga. Kommunistid seevastu hävisid valimistel totaalselt, kaotades üle poole varasemast toetusest.
Valimistulemustest ei saa siiski jääda märkamata, et Moldova on oma strateegilises suunavalikus üpris kahte jagunenud riik, ning Euroopa-suunalise valiku kasuks otsustab suhteliselt väike ülekaal. Seejuures on vene- või läänemeelsete erakondade toetus riigis ka geograafiliselt üpris selgelt välja joonistunud. Niisugune olukord annab kahtluseta teatud võimalusi Venemaale mõjutada Moldova poliitikat destabiliseerimise suunas. Et Moldova võib olla Gruusia ja Ukraina järel üks järgmine konfliktipiirkond, mainis juba hiljuti Austraalias toimunud G20 kohtumise ajal ka Saksamaa kantsler Angela Merkel.
Ebastabiilsuse potentsiaalist andis märku ka paras valimiseelne segadus. Nimelt üks sugugi mitte marginaalse toetusega erakond – Venemaal toimetava ärimehe Renato Usatii juhitud partei Kodumaa (Patria) – võeti valimistelt ebaseadusliku välisrahastuse tõttu hoopistükkis maha. Parteijuht lasi aga riigist jalga. Patria eemaldamine valimistelt teenis kohe Venemaa välisministeeriumilt tauniva seisukohavõtu. Vene poolne meediakajastus tulemuste kohta on samuti üpris selgesuunaline: portaal gazeta.ru näiteks pealkirjastas uudise „Venemaa kaotas Moldaavia“. Vene asepeaminister Dmitri Rogozin aga soovitas „seltsimeestel“ järele mõelda, millist valikut toetanuks valimistest kõrvalseisvad transnistrialased.
Moldova on jätkuvalt üks Euroopa vaesemaid riike, sajad tuhanded riigi kodanikud töötavad võõrtöölistena Venemaal ja mujal. Venemaa on paljude Moldova majanduses oluliste põllumajandustoodete suhtes kehtestanud sisseveopiirangud. Osa riigi territooriumist asub „külmutatud konflikti“ oludes, separatistliku venemeelse, ent tunnustamata Dnestri-äärse vabariigi võimu all.
Teekond normaalseks Euroopa riigiks ei ole Moldovale lihtne, isegi hoolimata sellest, et tegu maaga, kel tihedad ajaloosidemed ning üks ja sama keel ELi täisliikme Rumeeniaga. Loodetavasti saab aga Moldova jätkata valitud teekonnal rahulikult, ning vastastel ei õnnestu provotseerida seal mingit „kuuma“ konflikti.