Meeli Parijõgi: karmid mehed need eesti mehed

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeli Parijõgi
Meeli Parijõgi Foto: Õpetajate Leht

Mulle meeldivad em­­paa­tilised mehed. Arvan, et enamikule naistele meeldivad. Nad kuulavad meid ära, kui mure majas või tuju paha. Nad ei kähva «Ära kaaguta!», kirjutab Meeli Parijõgi Õpetajate Lehes.

Võib-olla võib empaatiatki ni­­me­­­tada pehmostumiseks, mille eest aina hoiatatakse. Ma keeldun us­ku­mast, et õige mees on see, kes vastu hambaid annab, kui tahtmine tuleb. Juba ajal, mil laevad olid puust ja mehed rauast, teati, et tark sõdib sõnadega, loll rusikatega. Me oleme ju tark rahvas?! Või kuidas?

«Pehmostumine» tootvat meestest vaimseid invaliide. Mu meelest kasvab vaimne invaliid pigem poisist, keda õpetatakse tundeid alla suruma ja peitma, et etendada kõva ja karmi mehe rolli, kes on iga kell valmis maailmale vastu hambaid andma. Et olla õige mees. Väikestele poistele öeldakse parimate kavatsustega, et mehed ei nuta. Nutmine olevat mehele häbiväärne. Nõrkuse tunnus. Ühel hetkel aga löövad tulena tuha all hõõguvad ängid lausa lõkendama ja prahvatab vimm, mis kogunend salaja. Mis siis järgneb? Mõisad põlevad ning nuga või peksa saavad kõik nõrgemad, kes ette jäävad. Või pöördub agressiivsus enese vastu ja kukutakse jooma.

Lugesin hiljaaegu artiklit, kus kurdeti, et meeste teeseldud hingelisus on õilistatud avatuseks. Kahtlen väga, kuivõrd on hingelisus kunagi teeseldud, kuivõrd heas mõttes õpitud, kuivõrd kaasasündinud. Kulla mehed, teie hingelisus ja avatus pole probleem, pigem on naised hädas meestega, kes on nagu vaikivad trollid. Sest neid on õpetatud tunnetest mitte rääkima.

Mehelgi on õigus kõigile tunnetele. Tal on õigus karta, tal on õigus kurta. Tal on õigus isegi nutta. Jumala eest, mees on ka inimene. Ta ei ole ega peagi olema rauast monstrum, sõjajumal Marsi kehastus või lihtsalt tümikas.

Tean mehi, kellele meeldib Oru Pearu rohkem kui Vargamäe Andres, see eesti mehe ülistatud arhetüüp – tõsine töörügaja, kes ei andnud armu endale ega teistele. «Andres ei osanud armastada, Pearu oskas,» põhjendas üks. Teine teenis keskkoolis kirjandi eest kehva hinde, kuna tunnistas, et Andres talle ei meeldigi, sest tappis Krõõda tööga ära.

Oleme töökas rahvas ja selle üle uhke. Eesti mees on kõva töömees, töökus on tema suurim trump ja parim kompliment. Aga me ei saa teha ebajumalat töömurdjast lihtsalt sellepärast, et ta on töömurdja, kui ta käitub teiste inimestega nagu jõhkard. Nii saaks õigustuse ja normaalsuse pitseri ka kõik kuri ja inetu tema loomuses. Mäletate, kuidas Andres jõulude ajal naabri koera piinas? Kuidas ta tahtis oma rasedat tütart lüüa, ja Mari karjus: «Löö mind, aga ära tapa iseoma ja teise mehe last!» Kas me sellist eesti meest tahame? Kas ta ise on sellisena õnnelik? Andrese aeg on läbi. Paistab, et nüüd on Pearu kord.

Aeg-ajalt on kasulik sirvida rahvaluuleväljaandeid. Seal näeme iseend kui peeglist – kust me tuleme ja miks oleme just sellised, nagu oleme. Kinnitame kui ühest suust, et «Kes lööb, see armastab» on barbaarne vene vanasõna. Aga raamatusse on raiutud ka vähe tuntud omamaine pärl: «Kes naist hüvast materdab, see sada pattu andeks saab.» Kuidas meeldib?

1994. aastal esietendasid VAT Teatri noored näitlejad lavatüki «Eesti kosmos» – armsalt eneseiroonilise loo meie vanast ja väärikast rahvast, mis on osaliselt inspireeritud folkloorist. Mõnedki meie praeguste võimumeeste ütlemised kõlavad üsna sarnaselt taluperemehe repliikidega selles näidendis. Ikka veel.

Peremees: «Suu kinni, naine!» (Vrdl endine minister: «Ole vait, Kadri. Ära kaaguta!»)

Peremees: «Sa oled meil litsi laps. Igati tubli poiss, aga oma kohta pead teadma.» (Vrdl riigikogu liige, kes väitis, et tema naabrilapsed kui vallaslapsed on värdjad.)

Ja beebi saab peremehelt pidevalt kiilakaid. Kuni sureb ja kõik avaldavad peremehele kaastunnet.

Karmid mehed need eesti mehed.

Tänapäeva lasteaiaõpetajad tunnevad kimbatust, kui laste vahel löömaks läheb ja pisike poiss, nutuvõru suul, imestab, millest selline pahandamine. Tema pilgus peegeldub arusaamatus ja kogu maailma ebaõiglus. Isa ometi õpetas, et kui sind togitakse, löö vastu. Pane nii et aitab. Siis hakatakse sind kartma ja oledki oma rühma boss.

Kiusamisvaba lasteaia metoodika on papa paari üle õla mühatatud sõnaga nullitud nagu niuhti.

Ei, tõesti, karmid mehed need eesti mehed.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles