Taavi Tillmann: milline erakond toob tervema Eesti?

Taavi Tillmann Foto: Erakogu

Meie kehvad tervisenäitajad sõltuvad peamiselt poliitikute otsustest, kirjutab rahvatervise eriala arst-resident Taavi Tillmann University College Londoni doktorant Postimehe arvamusportaalis.

On kätte jõudnud aeg, mil erakonnad koostavad oma valimisplatvormi ja nuputavad, mida Eesti rahvas võiks soovida. Seega on aeg meil kui valijatel mõelda, millist tulevikku me oma riigile ja rahvale tahame. Kui meil endil pole enne valmiskampaania algust selgeid ideid, taandub peatselt vallanduv poliitenergia vaid selleni, et meid hurraa-loosungite ja portree-piltidega konksu otsa meelitada.

Tahan tervemat Eestit

Arvatavasti ei ole ma ainus inimene, kes tahaks elada pikka ja õnnelikku elu, vajades selleks nii piisavat sissetulekut kui head tervist. Oleme praegu märksa rikkamad kui meie idanaabrid. Paraku jätavad mitmed tervisenäitajad Eestist pigem arenguriigi mulje. Näiteks elavad Soome mehed seitse aastat kauem kui Eesti mehed. Tihtipeale arvatakse, et sellised vahed tervisenäitajates on tingitud sissetulekute erinevustest. Arvatakse, et seetõttu peaks Eesti keskenduma sihikindlalt oma rikkuse kasvatamisele. Paraku on selline mõtlemine igati vale, sest näiteks elavad ka Sloveenia mehed kuus aastat pikemat elu kui Eesti mehed, kuigi Sloveenia palgad on Eesti omadega samal tasemel. Veelgi enam, ka Bosnia ja Hertsegoviina mehed elavad Eesti meestest neli aastat kauem, kuigi nad on Eestist neli korda vaesemad. Tekib mulje, nagu meie suurim puudujääk pole mitte rahas, vaid meie suutmatus seda tervise heaks kasutada.

Riskikäitumine ehk haige ühiskonna sümptomid

Alkoholitarbimise  ja suitsetamise poolest on eestlane üks suurim läbikukkuja mitte ainult Euroopas, vaid ka kogu maailmas. Kõige rohkem teevad murelikuks põhiharidusega noored Eesti mehed. Vanusegrupis 15-29 eluaastat on suitsetajaid koguni 39 protsenti, tuues Eestile järjekordse Euroopa häbimedali (Eurostat: Daily smokers). Veelgi enam, see protsent tõuseb šokeerivalt 64 protsendile vanuses 25-34. Enamik nendest meestest jätkavad suitsetamist kuni surmani, mis statistiliselt juhtub enne pensionipõlve jõudmist. Riigid nagu Poola, Tšehhi, Rumeenia ja Sloveenia paistavad silma sellega, et kõik need protsendid on kuni poole võrra väiksemad.

Ka alkoholinäitajate pingereas figureerib Eesti tihtipeale viimasel kohal (Eurostat: Death to alcohol). Kõige muret tekitavam on see, et kui suitsetamine tasapisi väheneb, siis alkoholitrendid ei anna sellist lootust. Vahemikus 1999 kuni 2007 suurendas keskmine eestlane oma alkoholitarbmist koguni kahekordselt! Paralleelselt oli näha kiiret tõusu makskahjustusest tingitud surmades, mis keskealiste meeste seas kasvas kohe 20 korda. Tänu majanduskriisile ja valitsuse otsusele 2007. aastal tõsta alkoholiaktsiisi kingiti igale eesti mehele keskmiselt 1,8 aastat pikem eluiga.

Sellise tulemuse saavutamine tippmeditsiini vahenditega läheks maksma miljardeid eurosid, kuid aktsiisimaksu muutmisega jõudsime tulemuseni hoopis tasuta, tuues riigieelarvesse lisaraha. Kui me suudaks kuidagi vähendada meeste alkoholitarbimist ja suitsetamist Euroopa keskmise tasemeni, tekiks meil Tiigrihüppe-taoline olukord, kus rohkem eestlasi saaks mitte ainult kogeda pensionipõlve, vaid nautida seda hea tervisega.

Valed lahendused

Taasiseseisvunud Eesti riigi lühikeses ajaloos on alkoholi- ja tubakapoliitikas seni enamasti pandud rõhku sellele, et inimesi hoolikalt teavitada alkoholist ja suitsetamisest tulenevatest ohtudest. Kui teavitus oleks ainus, mis tarbimist mõjutab, peaks me oma 1998-2007 alkoholiepideemiat võib-olla selgitama sellega, et rahval on lihtsalt kehv mälu ja hakati massiliselt unustama, kui ohtlik alkohol tegelikult on. Seda ju ometigi ei juhtunud. Samuti võib irooniliselt küsida, miks tõusis meie ülekaaluliste elanike protsent vahemikus 2002-2011 42 protsendilt 50-le? Kas oleme samm-sammult jõudnud rumalama või laisema eestlaseni, kes enam ei soovi trennis käia? Sugugi mitte. On viimane aeg mõista, et kuigi teavitustöö jätkamine on kahtlemata vajalik, siis ainult sellele lootmisest ei piisa. Peame lisaks ka looma keskkonna, mis toetaks meie kodanikke just siis, kui nad soovivad teha tervislikke otsuseid.

Algpõhjused

Me elame riigis, kus tervist ohustavad kaubad (tubakas, alkohol, haigusi tekitavad toidud) on hämmastavalt vähe reguleeritud. Eelmised riigijuhid oleks justkui olnud arvamusel, et eestlased teevad ise õigeid valikuid ning riik ei pea sekkuma. Paraku illustreerib suvine avalikus kohas joomise episood, kuidas liigliberalistlik ühiskond kutsub paljudes eestlastes esile vaid nende halvimad omadused. Meie reklaamikanalitest voolab lakkamatu ajupesu stiilis «Õige mees joob ikka Sakut» või «Juues A. le Coqi toetad meie suurimat rahvuslikku uhkust - laulupidu». Vaatamata sellele on mõningatel õnnestunud valida tervist toetav elustiil, ent statistika näitab, et enamikul eestlastel ei ole sellist õnne. Liiga paljud meie kaasmaalased, kes on sündinud siia ilma, et elada pikk ja täisväärtuslik elu, teatud poliitiliste otsuste tõttu ei näe ei pensionipõlve ega oma lapselapsi.

Eesti rahvas ei ole geneetiliselt laisem, lollim või alkoholilembesem kui ükski muu rahvas. On aeg vaadata tõele näkku ja teadvustada, et meie kehvad tervisenäitajad sõltuvad peamiselt poliitikute otsustest. Omaenda kaasmaalaste hülgamine ja suretamine on minu meelest meie suurim kollektiivne häbiplekk, millest mina kui valija enam osa ei taha võtta.

Õiged lahendused

Kaugemas minevikus oleme täpselt samadel tervisekaalutlustel piiranud narkootikumide ja tulirelvade müüki ja keelanud tubakareklaami. Peame aeg-ajalt üle vaatama, kas pole tekkinud uusi ohte, mille puhul kauplemisest tulenev majanduskasu on väiksem, kui sealt tulev kahju inimkannatuse ja surmade näol. Kahtlemata on  tasakaal paigast ära nii alkoholi- kui tubakaga kauplemises. Mul on hea meel, et Tartu Ülikooli arstitudengid on koostanud pika nimekirja täpsematest meetmetest, mida tuleks lähiajal Eestis rakendada. Tsiteerin siin vaid mõningaid ideid:

1. Suitsu ja alkoholi hind peab tõusma oluliselt kiiremini kui keskmine palk. Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega saab Eestis osta suitsu poole hinna eest. Hind aga omab kõige tugevamat mõju tarbimisele, seda eelkõige noorte seas. Näiteks, alkoholiaktsiisi kahekordistamine vähendaks alkoholisurmasid 35 protsendi võrra. Kui suitsupaki hinda kahekordistada, väheneks tubakatarbimine 35 protsendi võrra. Peale selle, et need meetmed on sisuliselt mõjusamad kui ükski teine, toovad nad riigieelarvele olulist lisaraha, mida eri hüvedeks rakendada.

2. Lõpetada ära igasugune alkoholi reklaamimine. Mitmed riigid, nagu Prantsusmaa, Norra, Leedu, Venemaa ja Ukraina on rakendanud sarnaseid meetmeid, vähendades sellega alkoholi tarbimist just noorte hulgas. Tubakatoodete reklaam keelustati Eestis juba aastaid tagasi ning ma ei näe ühtegi veenvat põhjust, miks peaks jätkama alkoholi reklaamimist.

3. Vähendada alkoholi jaemüügi kohti. Kui Eestis on kanget alkoholi müüvate poodide hulk 100 000 elaniku kohta 196, siis Soomes on neid kuus ja Rootsis neli. Kui meil on 50 korda rohkem kange alkoholi müügipunkte, siis mis ime, et me nõnda vara ära sureme! Müügikohtade vähendamine langetaks nii tarbimist kui ka alkoholist tingitud kahjusid.

4. Lõpetada alkoholi müük pärast kella 20. Kui Eestis müüakse alkoholi 84 tunnil nädalas, pakutakse seda Soomes 64 ja Rootsis 45 tunnil. Ostud peale seda on tihtipeale impulsiivsed, mitte planeeritud ning soosivad liigtarbimist.

5. Koostöös Eesti suurimate toiduainete tootjatega vähendada eestlaste soolatarbimist. Vaja oleks koostada pikaajaline plaan, mille jooksul järk-järgult vähendada soola sisaldust peamistes toidukaupades (leivad, supid, singid) 50 protsendi võrra. Tasapisi soolasisaldust vähendades, ei märkagi tarbija maitsevahet ning harjub kiiresti uue normiga ära. Suurbritannias oli selline meede äärmiselt efektiivne, vähendades suremust südameveresoonkonna haigustesse. Nüüd ehmuvad ja küsivad paljud minusugused välismaal elavad eestlased koju naastes, miks toit Eestis nii soolane on!

Nimetatud ideed peegeldavad konjunktuuriinstituudi arvamust, et 85 protsenti valijaid tahaksid kindlasti piirata alkoholi reklaami, 81 protsenti tahaksid kindlasti vähenda alkoholi propageerimist avalikel üritustel, ja 56 protsenti tahaksid kindlasti vähendada alkoholi müügikohtade hulka. Veelgi enam, toetus antud meetmetele on viimaste aastatega aina tõusnud. Kui terviseteadlased, arstitudengid, arstide liit ja ka rahvas neid meetmeid nii väga tahavad, on küsimus vaid ajas, kuni nobedamad erakonnad sellised eesmärgid oma valimisplatvormi rakendavad ja poolehoidu suurendavad.

Peale erakondade valimislubaduste avalikustamist ootan ka põnevusega arstitudengite hinnanguid selle kohta, milline erakond seisab kõige tugevamini terve ja tugeva Eesti eest. Loodan, et ka valijad arvestavad tervisekaalutlusi oma otsuse langetamisel, võimaldades Eesti rahval lõpuks ometi elada pikemat, tervemat ja õnnelikumat elu.