Nils Niitra

FOTO: Postimees

Esmaspäeval sai Kallaste endale lõpuks uue linnapea – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist koondatud ja praegu tehnikaülikooli Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse projektijuhina töötava Gerli Koppeli, kes elab Tallinnas. Linnapea ütles volinikele, et jätkab tööd Kuressaare kolledžis ja viibib Kallastel kaks päeva nädalas.

Läinud reedel korraldasid koalitsionäärid linnarahvale midagi veetše-taolist, kus muuhulgas näidati slaidi endise linnapea Viktor Nukka poolt linna toodud sadade tuhandete eurodega ja kõrvale seda hädist 42 000 eurot, mille ulatuses Nukka ja kaks raamatupidajat linna raha omastasid.

Ülejäänud Eesti on hämmingus, kui nahaalselt võib üht väikelinna paljaks varastada ja kuidas seda kõike juhitakse, aga Kallastel valitseb üsna teistsugune mentaliteet. Seal elavad paljuski venekeelsed vanausuliste järeltulijad.

Suheldes ise siin Peipsi ääres kohalike inimestega, koorub välja nende mõtlemise peamine eripära – kõik ju niikuinii varastavad. Enamik nähtavasti ei usugi korruptsioonivabasse ühiskonda, seda pole nende jaoks olemas. Nende loogika kohaselt võib ju inimene varastada, kui ta on muidu tore ja varastamisest jääb üht-teist üle ka. Paljud neist on üsna manipuleeritavad, elades oma suletud ühiskonnas.

Olen mõelnud, mis küll võiks Kallastet ravida, sest kala ei hakka seal mädanema sugugi mitte peast. Probleemid on eelkõige valijate endi peas, suutlikkuses mõelda abstraktselt. Tulevikuperspektiivid on ähmased, kui neid üldse on. Ja riik kiusab. Tõsi on ka see, et Kallaste hiilgeajaks oligi nõukogude periood, kui nende köögiviljaäri tõi sisse toonases mõistes pööraseid summasid. Kukkumine oli väga valus. Kui ülejäänud Eesti jaoks on üleminekuaeg möödanik, siis Kallastel see kestab.

Tegelikult peab Kallaste linnavalitsust ülal siiski mitte Kallaste elanik, vaid Eesti riik ehk maksumaksja – mina siin Tartus, sina seal Tallinnas ja tema seal Pärnus. Lõviosa eelarvest tuleb meilt, kallastelased ise panustavad tulumaksu näol üsna vähe, sest varimajanduse osa on suur.

Teen ettepaneku linnalt lihtsalt riigi toetus ära võtta. Vanasti said nad suurepäraselt riigita hakkama, miks siis nüüd mitte? Võib-olla ongi nende lõputute võimutülide põhjuseks raha, mis riigikassast katkematu joana peale voolab? Raha ju ajab inimesed tülli.

Neile meeldib isekeskis toimetada, olla riik riigis. Meie, ülejäänud Eesti maksumaksjad, võiksime seda võimaldada. Milleks neile üldse linnavalitsus? Rahvas tuleb kokku, teeb veetše ja otsustab, mida teha. Ühiselt hooldatakse linna teid ja hoitakse lapsi. Kuna tööd on nii palju, jääb vastastikusteks intriigideks palju vähem aega ja ehk saabub tagasi see õnn, mis iseloomustas kogukonda rohkem kui 300 aasta eest, kui nad põgenesid Eesti aladele.