Eesti majandus kosub kriisi löödud haavadest ekspordi toel
Juhtkiri: sünge aja serv
12. august 2010, 12:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti majanduskasv oli oodatust tugevam, ütlesid majandusanalüütikud eile justkui ühest suust. Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2010. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,5 protsenti.
Juba mõnda aega on tarbijate ja ettevõtjate ootused muutunud optimistlikumaks. Eile avaldatud statistika on tugev sõnum, et suhteliseks optimismiks oli ka põhjust.
Tavapäraselt loetakse majanduslanguseks seda, kui sisemajanduse kogutoodang väheneb kahel järjestikusel kvartalil. Eesti SKT vähenes üheksa kvartalit järjest – 2008. aastal kokku 3,6 ja eelmisel aastal 14,1 protsenti. Oleme üle elanud aja, mil iga prognoos osutus liialt optimistlikuks.
Euroopa Liidu keskmisest rohkem kahanes kõigi meie naabrite majandus. Majanduse mahu poolest oleme paari kriisiaastaga langenud tagasi Euroopa Liiduga liitumise järgsesse aastasse.
Nüüd on liikumine vastupidine ning ennäe imet: ennustused osutuvad liialt pessimistlikuks. Rootsi majandus kasvas teises kvartalis 3,7 protsenti. Üha kasvav nõudlus Aasias ja Ladina-Ameerikas on andnud palju tööd suurtele Rootsi eksportööridele eesotsas Volvo, Alfa Lavali, SKFi ja Svenska Cellulosaga.
Venemaa majandus kasvas kerkinud toorainehindade ning sisenõudluse taastumise toel teises kvartalis 5,2 protsenti. Suured ehitused Soomes ei anna tööd mitte üksnes üle lahe kurseerivatele Eestist pärit töömeestele, vaid ka Eestis asuvale ehitusmaterjalide tööstusele. Eriti rängalt kannatanud Lätiski loodetakse, et teine kvartal jääb viimaseks, mil SKT vähenes.
Selles valguses on loomulik, et Eesti majandus kosub kriisi löödud haavadest ekspordi toel. Tööstuses loodud lisandväärtus kasvas kümme protsenti.
Eesti jaoks on Rootsi ja Soome eksportööride käekäik kriitilise tähtsusega.
Näiteks teated Rootsi ettevõtete käekäigust kolmandas kvartalis, millest pool on juba seljataga, on õnneks julgustavad.
Töötlevas tööstuses ja ehituses on kriisiaastatega kadunud kõige rohkem töökohti. Tööstustoodangu kasv annab põhjust loota, et uusi töökohti hakkab taas tekkima. Ehitusettevõtjad räägivad, et ka nende madalpunktiks jääb eelmine aasta.
Ent kuna samas kuulutavad nad oma lipukirjaks efektiivsuse kasvu, ei maksa loota, et meil saab taas olema 80 000 inimest, kes võivad ennast ehitajaks nimetada.
Ehk siis tööpuudus on suur probleem. Tõenäoliselt veelgi suurem sotsiaalne oht on, kui suur hulk madala kvalifikatsiooniga inimesi ei suuda leida endale uut rakendust, oma oskusi edendada ega uuenevas majanduses endale sobivat kohta leida.