FOTO: Indrek Sammal

Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed Jaak Aaviksoo, Mart Laar, Juhan Parts ja esimees Urmas Reinsalu pakuvad välja ettepanekud, kuidast muuta riiki paindlikumaks, vähendada valitsemise koormust maksumaksjale ja anda riigikogule tagasi strateegilise juhtimise roll.

Eesti on viimase 25 aastaga teinud läbi silmapaistva arengu, ent me soovime enamat – soovime oma elukorralduse ja heaoluga olla võrdsed, aga miks mitte ka edukamad oma Põhjala naabritest. Praegu peame aga tunnistama, et meie areng on takerdunud ja oleme pigem jalgu jäämas oma lõunanaabritele. Uus arengutõuge ei sünni iseenesest, see tähendab pingutust, millesse tuleb ühiselt panustada ettevõtlusel, riigil ja kogu rahval. Võtmeroll selles koostöös on riigil. Tunnistades, et Eesti arenguhoog on kriisijärgsetel aastatel raugenud, vajab ka riik kriitilist pilku. Just riigi ja valitsemiskorralduse nüüdisajastamine saab anda olulise arenguimpulsi kogu ühiskonna arengule.

Eesti on väike, isegi väga väike riik ja meie rahvaarv kahaneb. Tööealisi inimesi on vaid iga teine ja ka see suhe kahaneb – peame õppima vähemate inimestega toime tulema. Samas oleme järjepidevalt ehitanud ja kasvatanud oma riiki – riigikogust-valitsusest kohalike omavalitsuste ja kõigi allasutusteni töötab juba 138 000 inimest 3377 (all)üksuse teenistuses. Valdavalt peavad neid üleval maksumaksjad. Maksukoormuse kõrval lasuvad ühiskonnal ka seaduste ja määrustega loodud kohustused, mida ühiskond tajub ülemäärase bürokraatiana – riigikogu võtab igal nädalal vastu kaks–kolm uut seadust, valitsuse ja ministrite määrustest rääkimata. Meil on riiki ja valitsemist liiga palju saanud – valitsemine on muutunud kohmakaks ja valitsemise koorem on raske kanda. Vaid Euroopa Liidu abiraha aitab meil sellega toime tulla. Lisame siia veel kuhjuvad lahenduseta probleemid, erinevate valitsusasutuste kehva koostöö ja vastutuse hajumise ning kõige lõpuks paljude elutähtsate teenuste alarahastamise, ning järeldame: vajame põhjalikku riigireformi – riigi peamiste toimemehhanismide ülevaatamist ja muutmist eesmärgiga tagada paindlikum, kergem ja inimlikum valitsemiskorraldus.

Kas me saaksime hakkama viiendiku võrra vähema hulga inimeste ja reeglitega, muutes samas valitsemist paremaks? Me usume, et see on võimalik, selles suunas liikumine aga on vältimatu tagamaks Eesti jätkuvat arengut. Sisuline ja usaldusväärne riigireform ei saa piirduda alumiste võimutasanditega, vaid peab algama võimu tipust. Kui vaja, tuleb olla valmis muutma ka põhiseadust.


Ettepanekud, mis võiksid moodustada riigireformi selgroo

1.

Vajame sisulisemat ja toimekamat riigikogu. Vähendame riigikogu koosseisu 71 liikmeni, suurendades samas komisjonide ja ametnikkonna võimekust. See ei ole populism, vaid kahanevast rahvastikust tulenev vajadus. See on ka oluline sõnum riigireformi kõikehõlmavusest. Riigikogu põhitähelepanu tuleb viia seadusloomelt poliitilistele debattidele ja nendest sündivatele strateegiadokumentidele. Vajame vähem ja lühemaid, aga selgemaid ja paremaid seadusi ja määrusi – kõike ei pea reguleerima. Käivitame eriseaduse alusel tähtajalise parlamentaarse mehhanismi bürokraatia vähendamiseks ning inimlähedasema ja ettevõtlussõbralikuma õiguskultuuri edendamiseks. Laiendame rahvahääletuse kasutamist, kaotades rahvahääletuse seotuse parlamendi usaldusega, ning jagame rahvahääletused nõuandvateks ja õigus­likult siduvateks hääletusteks. Muudame teaduste akadeemia riigikogu nõustavaks institutsiooniks.

2.

Muudame vabariigi valitsuse ühtsemaks ja vastutavamaks, seadustades peaministri iseseisva poliitilise institutsioonina, kel on õigus anda valitsuse liikmetele korraldusi, ning ministrid eelkõige ühtse valitsuse liikmetena. Ministrid ei tohiks olla ministeeriumide huvides tegutsevad tippametnikud, vaid valitsuse nimel suuniseid jagavad ja järelevalvet tegevad poliitikud. Ministeeriumi juhtigu kantsler. Anname valitsusele õiguse valitsusasutuste ümberkorraldusteks ja juhtimistasandite (valitsus-minister-kantsler-asekantsler-osakonnajuhataja-talitusejuhataja) vähendamiseks. Tihendame ministeeriumide koostööd, kaalume ministeeriumide ja ministrite arvu vähendamist. Riigivõimu on võimalik teostada 1000 võrra vähema ametnikuga.

3.

Muudame omavalitsused võimekamaks ja enesekindlamaks, viies läbi maakonnapõhise ehk  nn 15+ haldusterritoriaalse reformi koos KOVide rahastamisreformiga, mille peamiseks eesmärgiks on sõltumatu ja piisava maksurahastuse tagamine kõigile KOVidele oma ülesannete täitmiseks, ning kaotades riigipoolsed toetus- ja tasandusfondid. Pärast haldusreformi elluviimist kaotame maavalitsused ja töötame välja pealinna seaduse.

4.

Muudame riigirahanduse tulevikku vaatavaks ja tulemustele suunatuks. Lõpetame asutuste kuludepõhise rahastamise ja asendame selle tulemustele suunatud tegevuste rahastamisega ajalise ulatusega 3–5 aastat. Rahastamise tulemuslikkuse hindamiseks enne uut programmiperioodi sätestatakse parlamentaarsed kuulamised koos riigikontrolli kaasettekandega. Alustame avalike teenuste rahastamise sõltumatu auditiga, mille põhjal tagatakse rahastamise optimaalne tase ning sõnastatakse poliitilised valikud jätkusuutliku eelarvepoliitika taastamiseks.

5.

Vähendame üldise valitsemise mahtu – vähem inimesi vajab vähem valitsemist. Seame pikaajaliseks eesmärgiks vähendada riigipalgaliste arvu kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega.

6.

Moodustame riigiettevõtete juhtimiseks haldusfirma, mille nõukogu nimetab valitsuse ettepanekul parlament. Haldusfirma omanduses olevate riigiettevõtete nõukogud depolitiseeritakse.

7.

Vaatame läbi põhiseaduslike institutsioonide ja Eesti Panga, aga ka kõigi avalik-õiguslike isikute ülesanded ja tööjaotuse eesmärgiga vähendada kattuvusi ja tihendada sisulist koostööd.

Eesti suudab enam ja riigi kohustus on pakkuda selles inimestele ja ettevõtetele tuge. Väljaspool seda ülesannet pole riiki mõistlik kasvatada. Me ei soovi nõrgemat ega õhemat riiki, me soovime nõtket, tundlikku ja paindlikku riiki. Riiki, mis teeb pigem vähem, aga paremini.