Andres Mäe: Ukraina energiamajandus – gaasiga ja gaasita

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Tegelikult ei ole kellelgi täit kindlust, kas ja kuidas Ukraina eeloleval kütteperioodil hakkama saab, kirjutab energiajulgeoleku ekspert Andres Mäe oktoobrikuu Diplomaatias.

Ukraina alustab oktoobrist aprillini vältavat kütteperioodi iseseisvusaja väikseimate gaasivarudega. Peamisteks põhjusteks hinnavaidlused Gazpromiga ja gaasitarnete katkemine ning Krimmi kaotus Venemaale, mis võttis Ukrainalt kõige perspektiivikamad maagaasi leiukohad rannikumeres.

Millised on Ukraina võimalused olemasolevate varude suurendamiseks ja maagaasi asendamiseks, et võimalikult väikeste kahjudega eelolev talv üle elada?

1. Maagaasi olulisus Ukrainale

Ukraina primaarenergiast moodustasid 2012. a maagaas ja kivisüsi kumbki ca 35 protsenti, tuumaenergia 19,1 protsenti , nafta ja naftatooted 9,5 protsenti [i].

Maagaasi suure osakaalu on tinginud suhteline hinnaeelis – võrreldes muude kütustega on gaas Ukrainas olnud kogu iseseisvusaja ülimalt odav. Näiteks maksab Ukraina tarbija maagaasi kuupmeetri eest pea kümme korda vähem kui Saksamaa tarbija ja ca 60 protsenti sellest, mis maksab maagaas Venemaa tarbijale. Ukraina tööstusele (sh energiatootjaile) on maagaas ligikaudu viis korda kulukam kui elanikkonnale[ii].

Hinnaeelisele vaatamata on maagaasi tarbimine Ukrainas pidevalt vähenenud. Kui 2004. a tarbiti ca 96 miljardit m3, siis 2013. a vaid ca 50 miljardit m3 aastas. Kuna Ukraina enda maagaasi toodang on püsinud viimased kümmekond aastat pea samal tasemel, seostub tarbimise vähenemine impordi kahanemisega[iii], mille on omakorda tinginud Venemaalt sisseveetava maagaasi pidev kallinemine.

Ülevaate Ukraina maagaasi tootmisest, tarbimisest ja impordist ning imporditud maagaasi keskmisest hinnast annab järgnev tabel.

Tabel. Ukraina maagaasi tarbimine, import ja tootmine (miljard m3).

 

2010

2011

2012

2013

tootmine

20,5

20,1

20,2

21,0

import

36,5

44,8

32,9

*27,9

varudest**

-1,1

-5,6

1,7

1,1

tarbimine

55,9

59,3

54,8

50,4

hind (USD/1000m3)

260

309

426

414

* sellest 25,8 miljardit m3 imporditi Venemaalt ja 2,1 miljardit m3 Euroopast.

** negatiivne arv näitab hoidlatesse hoiustatud, positiivne sealt tarbimiseks võetud gaasikogust.

Allikad: НАК Нафтогаз України; Michael Gonchar, 'Die Achillesferse der Ukraine', Ukraine-analysen nr 127, 11.02.2014, p. 6.; http://www.vedomosti.ru/special/gaspriceschange.shtml

Maagaasi suurimad tarbijad olid 2012. a elektri- ja soojusenergia tootmine (38 protsenti), elanikkond (32 protsenti) ja tööstus (maagaas energiaks ja toorainena – kokku 23,5 protsenti)[iv].

2. Maagaasi import Venemaalt

Venemaalt imporditava maagaasi kallinemine on olnud seitsmekordne – kui 2005. a maksis Naftogaz Gazpromile 59 USD/1000m3, siis 2012. a juba 426 USD/1000m3.[v]

Kui kuni 2014. aastani lahenesid hinnavaidlused poliitilise kokkuleppega, siis tänavu kevadel olukord muutus, sest Ukraina uus valitsus keeldus koostööst Moskvaga ja keeldus kulutamast Läänelt saadud raha maagaasi ostuks, iseäranis pärast seda, kui Venemaa oli annekteerinud Krimmi ja alustanud relvakonflikti Ida-Ukrainas.

16. juunil 2014 peatas Gazprom maagaasi tarned Ukrainasse, sest Naftogaz keeldus tasumast eelmise aasta lõpust kuhjuma hakanud võlga. Naftogaz ei olnud ka nõus tegema tarnitava gaasi eest ettemakseid, sest hinnas polnud kokkuleppele jõutud.

Tüli lahendamiseks esitasid Gazprom ja Naftogaz kumbki hagi Stockholmi arbitraaži. Gazprom nõuab Naftogazilt võla tasumist, Naftogaz tahab Gazpromilt õiglast hinda.

Erimeelsustele vaatamata kaalub Ukraina valitsus vähemalt viie miljardi m3 maagaasi ostmist Gazpromilt veel sel aastal[vi]. Seda kolmel põhjusel. Esiteks tahetakse vältida maa-aluste hoidlate puhvergaasi kasutamist (selle taastamiseks tuleb importida täiendavad kogused maagaasi).

Teiseks ei saa välistada, et Euroopa Komisjoni survel läheb osa maagaasi varudest transiidi tasakaalustamiseks (hetkel Ukrtransgazil seda kohustust pole – vt allpool).

Kolmandaks tahetakse pehmendada tööstusele seatud piiranguid (valitsuse kava kohaselt tuleb tööstusel piirduda kaks korda väiksema gaasikogusega kui mullu[vii]).

3. Maagaasi transiit Euroopasse

Ukrainat läbiv maagaasi transiit Euroopasse on kulgenud tõrgeteta. Seda ei suutnud mõjutada isegi magistraaltoru plahvatus trassil Urengoi-Pomarõ-Užgorod[viii].

GTSi operaator Ukrtransgaz liitus 25. mail Euroopa maagaasi transpordisüsteemi ja gaasihoidlate operaatorite ühendusega ning kõik gaasikoguste liikumised Ukrainas on nüüd online-režiimis nähtavad ühenduse teabesüsteemis AGSI+[ix]. See võimaldab Ukrainal juba eos tõrjuda süüdistusi maagaasi ebaseaduslikus tarbimises.

Gaasitransiiti Euroopasse võib mõjutada Gazpromi otsus katkestada Ukrtransgaziga transiidi tasakaalustamise leping alates 23.06.2014[x]. Selle leppe kohaselt tagas Ukrtransgaz talvise gaasitarbimise järsu kasvu Euroopas oma varudega maa-alustest hoidlatest ja Gazprom korvas edastatud koguse Ukrtransgazile[xi]. Nüüd pole Ukrtransgazil lepingulist kohustust sesoonsete tarbimiskõikumiste silumiseks.

4. Maagaasi import Euroopast

Ukraina ostab juba teist aastat maagaasi Euroopast, kasutades gaasi tagasisuunamist ehk reversit. Viimase eelduseks on tagasisuunamist võimaldav toruühendus, vaba maht transiiditrassil ja maagaasi soodsam hind Euroopa hetketehingute turgudel.

Euroopa Komisjon tühistas gaasi edasimüüki keelavad klauslid tarnelepetes juba kümmekonna aasta eest[xii], kui gaasikogus on vahetanud omanikku, võib too saadud gaasi müüa kellele ja kuhu soovib.

Esimese katse osta maagaasi Euroopast reversiga tegi Ukraina 2012. aasta lõpus, kui Saksa energiafirma RWE[xiii]  müüs Naftogazile Poola kaudu esimesed kogused gaasi.

2013. aastal lisandus Ungari revers ning Naftogaz ostis RWElt maagaasi kokku üle kahe miljardi kuupmeetri (vt tabel 1). Tänavu avati ka Slovakkia revers[xiv] ning alates 2. septembrist on sealtkaudu saadud stabiilselt 26,3 miljonit m3 maagaasi ööpäevas.

Poola reversi maksimaalseks mahuks on neli miljonit m3 ja Ungari reversil 16 miljonit m3 maagaasi ööpäevas. Keskmised kogused on oluliselt väiksemad, nt Ungari suund on koormatud vaid 75 protsendi ulatuses [xv], kuigi Ukrtransgaz laiendas mullu augustis torutrassi[xvi].

10. septembril teatas torutrassi Jamal-Euroopa operaator Poolas Gaz-System SA plaanilisest remondist trassil[xvii] ja reversi peatamisest. 12. septembril revers taastati.

Maagaasi tagasisuunamine Ungarist vähenes juulis ca poole võrra, kui Ungari GTSi operaator FGSZ suurendas varusid oma maa-alustes hoidlates[xviii].

5. Gaasivarud Ukraina maa-alustes hoidlates

Impordi katkemine Venemaalt on mõjutanud Ukraina maagaasi varumist. Esimesel poolaastal täideti hoidlad kiiremini – 16. juuniks oli varutud 14,3 miljardit m3, kuid 18. septembriks oli varud kasvanud vaid kahe miljardi kuupmeetri võrra[xix].

Varusid suurendatakse ennekõike maagaasi impordiga Euroopast. Ukraina valitsus loodab, et  gaasivarud on oktoobri keskpaigaks vähemalt 17 miljardit m3.

Varasematel aastatel pole olnud vajadust nii suurte varude järele tänu pidevatele tarnetele Venemaalt.  Esialgsetel hinnangutel jääb tänavu Ukrainal puudu ligikaudu 3 miljardit m3 maagaasi[xx]. Maagaasi nappus võib tekkida siis, kui Ukraina peab talvel oma varudest toetama tarbimise järsku suurenemist Euroopas.

Ukraina kodumaisest gaasitoodangust jõuab maa-alustesse hoidlatesse suhteliselt vähe, sest sellest kaetakse igapäevane tarbimine.

6. Maagaasi tootmine Ukrainas

Ukraina maagaasi toodang on püsinud samal tasemel, võrreldes eelmise aastaga ehk 50–55 miljonit m3 päevas[xxi] (sama ka kuude lõikes[xxii]).

Tootmist on suurendanud erafirmad[xxiii], sest riikliku ettevõtte Ukrgazvidobuvannja (toodab ca 75 protsenti Ukraina maagaasist) gaasitoodang väheneb[xxiv]. Esimese viie kuuga tootis ettevõte 5,9 miljardit m3 maagaasi ehk 1,5 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Teise riigifirma, Ukrnafta gaasitoodang (ca 10 protsenti Ukraina maagaasist) on vähenenud tänavu koguni 8 protsendi võrra.

Maagaasi tootmise suurendamist Ukrainas on kammitsenud riiklikult reguleeritud hind, millega riigi omandis olevad tootjad on kohustatud gaasi müüma. Ukrnafta ja Ukrgazvidobuvannja tohivad maagaasi müüa hinnaga 350UAH/1000m3, erafirmad saavad müüa gaasi hinnaga 4700 UAH/1000m3.[xxv] Seetõttu on riiklikud ettevõtted vähendanud geoloogilisi uuringuid ja uute leiukohtade kasutuselevõttu. Riigifirmad kasutavad korruptiivseid skeeme odavalt toodetud maagaasi müümiseks kallimalt[xxvi].

Lahingud Donetski ja Luganski oblasteis on hakanud mõjutama maagaasi tootmist, sest Venemaa toel tegutsevad separatistid ja terroristid on hõivanud või hävitanud maagaasi tootmisseadmeid[xxvii]. Ukraina suurima gaasitootja Ukrgazvidobuvannja andmetel tuleb osa puurauke turvalisuse kaalutlustel sulgeda[xxviii] ning seetõttu toodetakse ka vähem maagaasi.

6.1 Maagaasi leiukohad meres

Krimmi poolsaare rannikul Aasovi ja Mustas meres võttis Naftogazi tütarfirma Tšernomornaftogaz viimaste aastate jooksul kasutusele mitu uut leiukohta ja soetas kaks kaasaegset ujuvplatvormi maagaasi tootmiseks[xxix].

Rannikumere leiukohtade kasutuselevõtuga tahtis Ukraina korvata gaasitootmise vähenemist maismaal. Varasemate kavade kohaselt pidanuks Tšernomornaftogaz tootma leiukohadest Krimmi rannikul 2015. a kolm miljardit m3 maagaasi[xxx].

Praeguseks on Krimmi võimud hõivanud kõik Tšernomornaftogazi varad poolsaarel ja selle rannikumeres ning kavandatakse nende üleandmist Venemaa firmadele[xxxi]. Ukraina valitsus peab neid tegevusi ebaseaduslikuks, kuid pole seni midagi kaotatud omandi kaitseks või tagasivõtmiseks teinud.

Ukraina valitsus on andnud kolm maavarade uurimisluba süvamere aladel Mustas meres[xxxii]. Krimmist kagus asuvas Prikertšenskoje piirkonnas on tegevusluba firmal Vanco Prykerchenska Ltd. Kertši poolsaarest lõunasse jääval alal (suurim leiukoht Subbotina) said ühise tegevusloa EdF ja ENI[xxxiii]. Krimmist edelasse jääva Sküüdi piirkonna hanke võitis 2012. a konsortsium, kuhu kuulusid Exxon Mobil, Shell ja OMV Petrom[xxxiv]. Kõigil neil aladel on uurimistegevus peatatud.

6.2 Kildagaasi ja söemetaani projektid

Ukraina valitsus on andnud loa kildagaasi uuringuiks kahes leiukohas – Juživkas ja Olesskas, sõlmides 2013. aastal lepingud Shelli ja Chevroniga.

Lahingute tõttu Ida-Ukrainas peatas Shell proovipuurimised Juživka leiukohas[xxxv]. Shell pole uuringuid jätkanud, kuigi leiukoha keskmes asuv Slovjanski linn on taas Ukraina vägede kontrolli all. Chevron pole proovipuurimistega Olesska leiukohas alustanudki[xxxvi]. USA suursaadik kinnitas, et firma ei loobu kildagaasi uuringuist ja tootmisest Lääne-Ukrainas[xxxvii]. Kildagaasist pole hetkel Ukraina gaasinõudluse rahuldamisel abi, sest parimal juhul jõutakse tootmiseni kolme aasta möödudes[xxxviii].

Katsetatud on kivisöe gaasistamist, kuid proovipuurimistest kaugemale ei jõutud, sest ühestki puuraugust ei saadud loodetud kogust metaani. Seetõttu otsustas Ukraina energeetikaministeerium peatada Hiina Arengupanga rahastatud ja Shelli tehnoloogiale tugineva projekti Lisitšanskis[xxxix].

7. Maagaasi asendamine

Alates 2009. aastast on Ukraina ettevõtjad ja energiatootjad asendanud kallimaks muutunud maagaasi muude kütuste, ennekõike kivisöega. Elektrienergia tootmisel on kaalutud tuumaelektrijaamade osakaalu suurendamist.

7.1. Kivisüsi

Ukrainas toodeti 2013. a 83,7 miljonit tonni kivisütt, sellest ca 70 protsenti Donbassis[xl].

Relvakonflikt Ida-Ukrainas on sundinud ettevõtjaid peatama kivisöe kaevandamise vähemalt 30 šahtis Donbassi kaevanduspiirkonnas. Põhjusteks taristu hävimine lahingutes (elektrienergia katkestused on peatanud pumpade töö ning šahtid on üleujutatud) ja varustuse nappus (peatatud on lõhkeainetarned kaevandustele).

Esimese kaheksa kuuga on kivisöe tootmine Ukrainas vähenenud ca 14 protsendi võrra[xli].

Ukraina valitsus kaalub energiasöe importi[xlii], sest olemasolevad varud on piiratud[xliii]. Sõlmitud on miljoni tonni kivisöe tarnelepe Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Kaalutakse söe sissevedu Euroopast, peamiselt Poolast. Ukraina suurim energiafirma DTEK tahab odavamat kivisütt sisse osta Venemaalt[xliv].

Kivisütt saab importida suurte söeterminalide kaudu kuues sadamas[xlv]: Mariupolis (võimsus 3,3 miljonit tonni sütt aastas)[xlvi], Mõkolajevis (2,5 mln t/a), Izmailis (1,4 mln t/a), Južnõis (1,4 mln t/a), Berdjanskis (1,2 mln t/a) ja Iljitševskis (0.7 mln t/a). Lisaks kolm väiksemat, mille käive on kokku 0,15 miljonit tonni sütt aastas.

Kuna kivisöevarud soojuselektrijaamades[xlvii] on vähenenud alla kahe miljoni tonni[xlviii], siis valmistutakse Ukrainas elektrienergia tarbimise piiramiseks[xlix].

7.2. Tuumaenergeetika

Ukraina neljas tuumajaamas on 15 energiaplokki. Osa neist ei tööta täisvõimsusel, sest pole piisavalt ülekandeliine elektrienergia jaotamiseks. Ukraina valitsus rahastab erandkorras täiendavate energiaühenduste rajamist[l], et vähendada maagaasi osakaalu ja suurendada tuumajaamade panust elektrienergia tootmisel.

Ukraina kaevandab uraani ja toodab rikastatud uraanioksiidi kontsentraati[li], kuid vaja minev tuumkütus valmib Venemaal. Sõda Ida-Ukrainas ei ole seni mõjutanud tuumkütuse tarneid Venemaalt[lii].

Koostöös Rosatomiga kavandati tuumkütuse tehase rajamist Ukrainasse, kuid ettevõtmine on veninud[liii].

Ukraina Energoatom sõlmis kevadel tuumkütuse tarnete mitmekesistamiseks lepingu firmaga Westinghouse[liv]. Ukraina tahab tulevikus varustada kolme energiaplokki tuumkütusega Westinghouse'ilt. Kavade kohaselt laaditakse esimene partii Westinghouse'i tuumkütuse vardakoostusid Južno Ukrainski TEJ kolmandasse energiaplokki eeloleva aastavahetuse paiku[lv].

Kokkuvõtteks

Tegelikult ei ole kellelgi täit kindlust, kas ja kuidas Ukraina eeloleval kütteperioodil hakkama saab.

Isegi juhul, kui Ukraina valitsus suudab hommepäev gaasituru liberaliseerida, kulub kodumaise gaasitootmise suurendamiseks vähemalt aasta. Kildagaasi ja merepõhjas asuvate leiukohtade kasutuselevõtt võtab veelgi kauem aega.

Alternatiivsed impordikanalid on kas piiratud mahuga (revers Euroopast) või alles rajamisel (LNG terminal[lvi]) ja ei suuda niipea korvata senist gaasiimporti Venemaalt.

Import Euroopast hakkab talvel sõltuma sellest, kas naabritel Läänes on maagaasi piisavalt, et ülejääki Ukrainasse tagasi suunata.

Varusid võib olla rohkem kui mullu, kuid nende kasutamine sõltub esiteks sellest, kui rangelt suudetakse järgida kokkuhoiunõudeid, ja teiseks välistemperatuurist. Pole välistatud, et osa Ukraina gaasivarudest tuleb ikkagi kulutada tarbimise silumiseks, nt Bulgaarias, kus omi gaasivarusid napib.

Maagaasi asendamist piiravad esiteks tehnilised võimalused (nt tahkekütusekatelde olemasolu) ja teiseks alternatiivsete kütuste, nt kivisöe kättesaadavus.

Ukraina võrguväljaanne ЛІГАБізнесІнформ leiab[lvii], et range kokkuhoiu ning stabiilse reversi ja kodumaise gaasitootmise korral võib Ukraina talve üle elada ilma Venemaalt gaasi importimata (vt tabel 2).

Tabel 2. Maagaasi tarve, toodang, varud ja import Euroopast 2014–2015 (miljard m3)

 

Tarbimine

Tootmine

Revers

Tootmine

+revers

Bilanss

Varud

August

1,75

2,26

0,26

2,52

0,77

15,72

September

2,10

2,26

0,56

2,82

0,72

16,44

Oktoober

3,70

2,39

0,86

3,25

-0,45

15,99

November

4,30

2,39

0,86

3,25

-1,05

14,94

Detsember

6,01

2,39

0,86

3,25

-2,75

12,19

Jaanuar

6,59

2,53

0,86

3,39

-3,20

8,99

Veebruar

5,57

2,26

0,86

3,12

-2,45

6,54

Märts

4,30

2,26

0,86

3,12

-1,18

5,36

Aprill

2,70

2,13

0,86

2,99

0,29

5,65

Allikas: biz.liga.net

Kokkuhoid tähendab elanikele madalamat toatemperatuuri, maagaasist sõltuvale tööstusele aga seisakuid. Valitsuse otsusega peavad riigiasutused (haiglad, koolid) saama eeloleval talvel hakkama 10 protsenti, kommunaalettevõtted (pms katlamajad) 30 protsenti väiksema maagaasi kogusega kui mullu.

Kõige suurem kokkuhoid ootab tööstust. Seetõttu kaalub valitsus ettevõtteile loa andmist, et nad saaksid osta maagaasi Venemaalt ja Euroopast otse, ilma Naftogazi vahenduseta. Ukraina varasem kogemus maagaasi impordilubade jagamisel on üsna korruptiivse maiguga, sest soodsama hinnaga gaasi ostmine Venemaalt on võimalik vaid sealsete võimude heakskiidul.

 

[i] Ukraina riikliku statistikateenistuse koduleheküljel on saadaval energiabilanss 2012. aasta seisuga vt http://www.ukrstat.gov.ua/operativ/operativ2013/energ/en_bal/Bal_2012_e.zip

[iii] 2003–2005 imporditi Venemaalt või sealtkaudu keskmiselt 66 miljardit m3, 2006–2008 keskmiselt 51 miljardit m3, 2009–2011 keskmiselt 40 miljardit m3, 2012–2013 keskmiselt 31 miljardit m3 maagaasi aastas.

[v] Лелюк О. В., Аналіз особливостей українського ринку видобутку та споживання природного газу – БІЗНЕСІНФОРМ № 11 ’2013 (http://www.business-inform.net), pp. 170–179.

[viii] Транзитный газопровод через Украину взорвался – Коммерсантъ, 17.06.2014; Газовый теракт на Украине, РБК daily, 18.06.2014

[xi] "Газпром" исключил Киев из транзита –Коммерсантъ, 20.06.2014

[xii] vt nt Nicolò Sartori, The European Commission vs. Gazprom: An Issue of Fair Competition or a Foreign Policy Quarrel? – IAI Working Papers 13/03, January 2013, p. 5.

[xiii] Naftogaz Ukraini sõlmis tarneleppe RWEga 2012. a kevadel, (vt Украина нарушит монополию "Газпрома" с помощью Германии, lenta.ru, 11.03.2012), esimesed maagaasi kogused transporditi Ukrainasse Poola kaudu sama aasta novembris (vt Веселящий Украину газ, Александр Поливанов, lenta.ru, 14.11.2012).

[xiv] Kõnelused Slovakkia GTSi operaatorfirmaga Eustream venisid, sest too ei soovinud kahjustada transiidilepet Gazprom Expordiga, mis oli reserveerinud kogu Slovakkia transiidimahu aastani 2029, jätmata ruumi reversile Ukrainasse (vt nt Узлы словацкого реверса, svoboda.org, 29.04.2014, http://www.svoboda.org/content/article/25366802.html).

[xvi] Украина после двухнедельного перерыва возобновила поставки газа из Венгрии, РИА Новости, 15.08.2013

[xviii] У Европы нет газа для Киева – Коммерсантъ, 24.07.2014

[xix] Andmed on jälgitavad Ukrtransgazi kodulehel - http://www.utg.ua/uk/activities/opinfo/

[xxix] 2011. aastal ostis Naftogaz kaks puurimisplatvormi, makstes kummagi eest 400 miljonit USD, hiljem selgus, et esimese eest maksti 150 miljonit ja teise eest 200 miljonit USD rohkem, kui oli nende tegelik hind (vt nt http://gazeta.zn.ua/POLITICS/korruptsionery_yanukovicha__vyshki_boyko.html).

[xxxiii] ENI loobus 2014. a lepingust poliitilise ebastabiilsuse tõttu Krimmis ja Ukrainas.

[xxxiv] Shell loobus 2014. a osalusest, sest Ukraina võimud ei sõlminud konsortsiumiga lubatud lepingut, Exxon Mobil lükkas lepingu sõlmimise edasi poliitilise ebastabiilsuse tõttu Krimmis ja Ukrainas.

[xxxvi] Chevroni esindaja sõnul oodatakse Ukraina Ülemraadalt muudatusi kildagaasi puudutavais seadustes (vt nt http://www.turkishweekly.net/news/170623/ukraine-violence-spooking-western-energy-firms.html)

[xlii] Ukraina eksportis 2012. a 5,9 mln t energiasütt ja importis 11,7 mln t koksi metallitööstusele.

[xlv] Krimmi annekteerimisega kaotas Ukraina Kertši söeterminali (võimsus 1,87 mln t/a).

[xlvi] Kui Venemaalt sisse tunginud ja toetatud relvajõud suudavad hõivata Mariupoli, kahanevad Ukraina võimalused sütt meritsi sisse vedada ligikaudu 30% võrra.

[xlvii] 40% Ukraina soojuselektrijaamadest töötab kivisöel.

[li] 2013. a tootis Ukraina 922 t uraanioksiidi kontsentraati ehk kolmandiku Ukraina tuumajaamade aastasest vajadusest (vt nt http://vostgok.com.ua/node/208; http://forbes.ua/business/1374079-vtoroj-zahod-na-yadernoe-pole)

[lvi] Isegi ujuvterminali rajamine, nagu kavandab Južnõi sadama stividorfirma Transinvestservice, võtab aega vähemalt neli kuud  http://gazeta.zn.ua/energy_market/kak-gazprom-plombiruet-revers-gaza-v-ukrainu-iz-es-_.html

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles