FOTO: Diplomaatia

Oktoobri Diplomaatias kirjutatakse:

Oktoobrikuu Diplomaatia avanumbris lahkab julgeolekuanalüütik Richard Weitz suhteid NATO ja allianssi partnerite vahel.

Tema sõnutsi seisab NATO ees probleem, kuidas tugevdada sidemeid mitteliikmetest partneritega seistes silmitsi vaenuliku Venemaaga, kelle juhtkond on näidanud võimet ja tahet kasutada jõudu enda välja kuulutatud eluliste huvide sfääris tõkestamaks kolmandate riikide lähenemist Läänele, olgu siis tegu ELi või NATOga.

«Teine suur probleem on väga erinevate partnerite haldamine, kes erinevad nii oma asukoha, võimete kui ka väärtuste poolest. Nagu minevikus, kohtleb NATO ka praegu eri partnereid erinevalt. Ukraina ja Gruusia kuuluvad erikategooriasse oma tihedate sidemete tõttu alliansiga, nurjatud püüdluste tõttu saada NATO liikmeks ja nende ees seisva suure Venemaa sõjalise ohu tõttu,»  leiab autor.

Energiajulgeoleku ekspert Andres Mäe analüüsib Ukraina võimalusi riigi olemasolevate maagaasivarude suurendamiseks ja maagaasi asendamiseks, et võimalikult väikeste kahjudega eelolev talv üle elada. Tegelikult ei ole kellelgi täit kindlust, kas ja kuidas Ukraina eeloleval kütteperioodil hakkama saab, tähendab Mäe. «Kokkuhoid tähendab elanikele madalamat toatemperatuuri, maagaasist sõltuvale tööstusele aga seisakuid,» nendib autor.

Ajakirjanik Peeter Raudsik võtab vaatluse alla Iraagi julgeolekuolukorra terrorirühmituse Islamiriik (IS) pealetungi valguses. Iraagi riigi lagunemine pole tema sõnutsi tõenäoline, ISi probleemi lõplik lahendamine eeldab otsustavat tegevust äärmuslaste pelgupaigaks muutunud Süürias. «Enne Süüria küsimuse lahendamist pole regiooni rahu oodata. Vastupidi, erinevate grupeeringute vahelised kokkupõrked suure tõenäosusega hoopis jätkuvad.»

Diplomaatia avaldab ka täismahus tõlke legendaarse Ameerika diplomaadi George F. Kennani nn pikast telegrammist – 1946. aastast pärinevast poliitikamemost, mille seisukohad mõjutasid tugevalt USA Külma sõja aegset heidutuspoliitikat.