Juhtkiri: leppimise aeg

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Kooseluseadus on vastu võetud ning vabariigi president kuulutas selle eile ka kohe välja. Saab vaid nõustuda presidendi sõnadega, et Eesti ühiskond ei ela üle sallimatust omaenda inimeste vastu ning meid on liiga vähe, et kedagi diskrimineerida.

Kui käsitleda uut seadust kitsalt samasoolistele paaridele õigusliku kaitse andmisena, puudutab see otseselt väga väikest osa meie inimestest. Ometi on sellest teemast suuremal või väiksemal määral haaratud olnud valdav osa ühiskonnast. Tihtipeale võetakse vastu seadusi, mis mõjutavad peaaegu kõigi meie igapäevaelu, ent vaidlused nende üle ei haara lainena kaasa kogu rahvast ja «inimene tänavalt» kehitab lihtsalt õlgu, kui temalt küsitakse, millist valikut ta õigeks peab.

Kooseluseadusega läks teisiti. Ka üleeilne debatt riigikogus näitas, et kõnepulti läinud riigikogu liikmed olid sellele eelnõule kaasa elanud mitte ainult mõistusega, vaid ka emotsionaalselt. Sõltumata sellest, kas nad esindasid «poolt»- või «vastu­»-leeri, oli see (kitsalt võttes) väheste elu puudutav teema neile vägagi korda läinud.

Paljude jaoks, kes on juba ammuilma vähemustesse salliva suhtumise dilemmad enda jaoks selgeks mõelnud, oli üllatav ja kohati šokeerivgi see terav võitluslikkus, mis kooseluseaduse ümber tekkis. On selge, et tegu on väärtuste konfliktiga. Samasooliste kooselu lubav seadus on vastu võetud, aga üksteisest lugupidav debatt, mis aitab inimestel oma sallivuse tasemes selgusele jõuda ja küsimustele vastuseid saada, peaks jätkuma. On leppimise aeg. Ka lubadused kedagi tema nüüdse poolevaliku eest kramplikult meeles pidada ja ühel või teisel viisil karistada tuleks jätta eilsesse päeva. Me kõik tahaksime elada sõbralikus Eestis.

Üleeile esitati riigikogus praeguse seaduseteksti kohta ka vägagi tõsiseid kahtlusi. Eelkõige, kuidas on selle seaduse üksikute punktidega tagatud laste õigused (olgu siis mehe ja naise või samasoolise paari kooselus). Kuna selle seaduse vastuvõtmine oli emotsionaalselt ja poliitiliselt väga tugevalt laetud, on usutav, et «ei»- või «jah»-heitluses on mõned asjad piisavalt hästi läbi mõtlemata. Nüüd on põhimõtteline otsus langenud. Samas on seaduse kehtima hakkamiseni aega enam kui aasta ning pealegi tuleb riigikogul paratamatult tegeleda rakendussätetega. See on ka aeg arutleda veel kord avatult selle seaduse detailide, selle puuduste üle ja need parandada.

Eilse otsuse tuum on aga see, et Eestis hoolitakse kõigist oma inimestest, ükskõik kui väiksesse vähemusse nad mingi tunnuse järgi ka kuuluvad. Kui me oleme üksteisega sõbralikud ja oskame rahulikult taluda omavahelisi erinevusi, on meil kõigil parem Eestis elada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles