Sel reedel on Sirbi vahel Keele Infoleht, mis on pühendatud rahvuskaaslastele ja kaasmaalastele.
Reedel Sirbis: innovatsioonist, identiteedist, heast ülikoolist
RAIVO KELOMEES: Innovatsiooni banaalsus «Ars Electronicat»
Üha rohkem eestlasi on hakanud «Ars Electronicat» üles leidma, paraku ei kipu meie skaibimaal tehnikainimesed humanitaaridega kokku saama.
Kuidas parandada vaesemate riikide elanike elujärge ja kuidas innoveerida küllastunud arenenud riike? Need küsimused näisid kunstnikele tänavusel «Ars Electronical» enim huvi pakkuvat.
Sündmus, mis on tavateadvuses seotud tehnilise uuendamisega ja kasutute imevigurite valmistamisega, on varemgi oma tähelepanu suunanud madaltehnoloogilistele uuendustele, elektrita majandusele ja miljonitele Aafrika inimestele, kes kasutavad mobiile, kuid kelle kodus ei ole elektrit.
OTT PUUMEISTER: Lõplikkusest
Tundub, et oleme justkui jõudnud oma identiteedi fikseerumiseni, oleme saanud vabadeks eestlasteks, kuid just nimelt seetõttu, et puudub väline vaenlane, on see identiteet suuremas ohus kui kunagi varem.
Elu on lõplik, see on bioloogiline fakt, mis rõhub raskelt Eesti ühiskondlikku ja poliitilist elu. Eestlase elu saavutaks justkui mõtte võitluses oma hääbumise vastu, omandaks identiteedi puhtalt mitte-surres. Kuidas mõtestada eestlast, kes tegutseb pidevas kartuses, et kogu tema kultuur on vaikselt hääbumas? Kas on siin mängus midagi ajaülest või on siiski tegemist poliitilise ja seetõttu problematiseeritava nähtusega?
RIIN ALATALU: Uus muinsuskaitseseadus
Aruteluringile saadetud uus muinsuskaitseseadus on Eestis viimase saja aasta jooksul seitsmes, aga 1925., 1936., 1961., 1978., 1994. ja 2002. aasta seadustega saab oma sisu ja eesmärgi poolest kõrvutada ka vähemalt viit nõukogude aastatest pärit määrust. Olgugi et tegu on olemuselt konservatiivse valdkonnaga, on keskeltläbi tosina aasta tagant seaduse uuendamine üsna normaalne intervall, sest mälestiste kaitse peab kaasas käima ühiskonna ootustega, samuti valdkonnas enda arenguga. Seaduseelnõu vajab pikemat põhjalikku sisuanalüüsi, kus üks olulisemaid omaette küsimusi on kindlasti tegevuslubade saatus.
PILLE-RIIN LARM: Ajalugu tuleb püüda mõtestada
13. septembril peeti Kadriorus Eduard Vilde muuseumis kirjanduse sügislaata ning vesteldi ajaloo ja kirjanduse teemal. Salong jäi publikule kitsaks, nii et paljud kuulasid ukse taga. Millest räägiti?
KATRIN SAKS: Liikuvate piltide aeg
Selles, et meil oleks rohkem vaja IT-spetsialiste, ei kahtle keegi. Millegipärast küsitakse aga sageli, et kas Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakooli noored, kes õpivad liikuvate piltidega lugusid jutustama, ikka leiavad endale tulevikus tööd.
JAAK AAVIKSOO: Mitte ainult Tallinna ülikoolist
Hea ülikool peab vastama mitte üksnes kõrgetele akadeemilistele standarditele.
11. septembril toimunud Tallinna ülikooli arengukonverents oli mitmes mõttes silmapaistev ja vaid väikese liialdusena võiks seda nimetada revolutsiooniliseks. Muidugi mitte konverentsi ennast, mis, tõsi, oli ka igati ajakohase korraldusega, vaid eelkõige ülikooli esitatud arenguvisiooni aastani 2020. Vähemasti Eesti kontekstis väljus see julgelt traditsiooni raamidest ja kõigutas paljusid seisukohti, mis moodustavad vähemasti saksa kultuuriruumis ülikoolide vundamendi.
Janek Kraavi XXII post-sõnastik: autogedoon
Luuleportaal Lyrikline
Rundum on end tõestanud usaldusväärse hüppelauana
Intervjuu annab Eesti Filharmoonia Kammerkoori uus peadirigent Kaspars Putniņš
Keele-elu: Ideoot ehk Tõlkija surfab netifoorumeis
E-Sirbis «Muusikamaailm»
Arvustamisel
Teatrifestival «Draama» ja selle kõrvalprogramm «Teatro poetico»
Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika»
Händeli «Rindaldo« Estonias
Mängufilmid «Ida», «Mõistke mind» ja «Ma ei tule tagasi»
Raul Kelleri näitus «What You Hear is What You Get [Mostly]» EKKMis
IV Eesti noorte puhkpilliorkestrijuhtide konkurss