Septembrikuu Diplomaatia võtab vaatluse alla Rootsis toimuvad üldvalimised, NATO tippkohtumise Walesis ning Venemaa ja Ukrainaga seonduva.
Septembri Diplomaatias: Rootsi valimised, NATO tippkohtumine, Ukraina ja Venemaa
22. september 2014, 16:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Numbri avaloos analüüsib Pärtel-Peeter Pere olukorda Rootsi poliitmaastikul enne 14. septembril toimunud valimisi. Seekordsete valimiste põhiküsimusteks on Rootsis kujunenud valitsuse koostöövõime ning punarohelise koalitsiooni võimuletulek, nendib ta. Punarohelise tiiva võit ei tähenda aga päriselt valimisvõitu, ka mitte enamust, nendib Pere.
Eesti kaitseministeeriumi asekantsler Sven Sakkov ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu lahkavad oma artiklites septembri alguses Walesis toimunud NATO tippkohtumist. Eestile oli see edukas tippkohtumine, nendib Sakkov. «2015. aasta NATO on uus NATO. Ja ta on palju rohkem meie nägu kui ennist,» kirjutab autor.
Stoicescu tähendab, et pärast äsjast tippkohtumist pole Balti riigid ja Poola oma geograafilise asendi tõttu kergesti kaitstavad, kuid ka mitte enam nii lihtsalt rünnatavad.
Politoloog Alexander Verschoor-Kirss kirjutab Venemaa suhtes kehtestatud rahvusvahelistest sanktsioonidest. Autori väitel on sanktsioonid Venemaa käitumise muutmisele suunatud tööriistana ebatõhusad. Kuid see, et sanktsioonid üldjuhul ei toimi, ei tähenda, et nad ei toimiks mitte kunagi ja mitte kuskil, lisab Verschoor-Kirss.
Diplomaatia avaldab ka intervjuu kunagise Ida-Saksamaa mõjuka dissidendi Rainer Eppelmanniga. Elu ainult demokraatlikus ühiskonnas kogenud inimesed ei suuda alati mõista, kui hinnaline on tegelikult seesama ebatäiuslik demokraatia, kõneleb Eppelmann, keda Ida-Saksa salateenistus Stasoi üritasd korduvalt tappa.
Ukraina kultuuriajaloolane Igor Lossev kirjeldab oma artiklid banderofoobiat kui vene kollektiivse teadvuse fenomeni. Lossevi sõnutsi peavad paljud venemaalased «bandeeralast» metafüüsiliseks, peaaegu manilikuks (ing k. manichean) ohuks, mille taga seisavad pimedusejõud.
Merle Maigre aga tutvustab raamatuarvustuste rubriigis Svetlana Aleksijevitš äsja eesti keeles ilmunud teost «Pruugitud aeg».