Klassiruum

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Eesti venekeelsete koolide PISA testi tulemused on kehvemad kui eestikeelsetes, kuid paremad kui Venemaa koolides, kirjutab Ago Gaškov Õpetajate Lehes.

Üle neljasaja venekeelse kooli õpetaja arutas Tartu ülikooli Narva kolledžis peetud konverentsil PISA testide tulemusi. Uuringut tutvustas Imbi Henno. Eestis osales 2012. aastal PISA testis 206 kooli, millest 21 protsenti sooritas testi vene keeles. Venekeelsed õpilased said eestikeelsetest 31–35 punkti madalama tulemuse. Nii eesti- kui ka venekeelsete õpilaste hulgas on vähe tippe, kuid keskmine tulemus on OECD riikide keskmisest parem. Kuna uuringu tulemusi tutvustati venekeelsete koolide õpetajatele, toodi välja ka Venemaa tulemus. Selgus, et kõrgema taseme saavutanud õpilasi oli Venemaal märksa vähem kui Eestis.

Venekeelne kool rühib eestikeelsetele järele

«Eesti venekeelsete koolide olukord on parem kui Venemaa koolide oma. Nende tulemus vastab üha enam tänapäeva nõuetele – õpilased oskavad analüüsida ja siduda õpitut tegeliku eluga. Teadmisi ei omandata teadmiste pärast, vaid selleks, et nendega midagi peale hakata,» ütles haridusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar. Et venekeelsete koolide tulemus iga korraga eestikeelsete koolide omale lähemale jõuab, näitab Käosaare sõnul, et eesti- ja venekeelse kooli väärtushinnangud lähenevad ja hariduslik segregatsioon hakkab kaduma.

Samas tõdes ta, et eesti koolis on õppetöö aktiivsem kui venekeelses, mille üks põhjus võib olla, et venekeelsed õpetajad ei suuda osaleda eestikeelsetel täienduskursustel. «Venekeelses koolis valitseb ikka veel akadeemiline ja autoritaarne lähenemine,» nentis Käosaar. See ilmneb ka uuringutest, mis käsitlevad koolide juhtimist. «Eestikeelses koolis on juhtimine avatud ja demokraatlik, venekeelses autoritaarne.»

Moskva riikliku majanduskõrgkooli lektori Tatjana Havelsoni sõnul näitavad kõik 12 aasta jooksul tehtud uuringud, et Venemaa õpilastel on väga head akadeemilised tulemused, kuid nad ei suuda teadmisi tundmatus olukorras kasutada.

«Õpilaste akadeemilisi teadmisi uurivas TIMSS-i testis, mis viiakse läbi 4. ja 8. klassis, saavutavad Venemaa õpilased väga häid tulemusi,» rääkis Havelson. 4. klassi tulemuste põhjal on Venemaa õpilased esimesel kohal, 8. klassi tulemustega esikümnes. «See on nii-öelda Vene mõistatus, et kahe uuringu tulemused sedavõrd erinevad. Väga heade akadeemiliste teadmistega õpilased ei oska teadmisi elus kasutada,» rääkis Havelson. TIMSS-i tulemusi pole võimalik Eesti koolidega võrrelda, sest Eestis seda testi ei tehta.

Õpilased, kellel on TIMSS-i tulemused väga head, saavad häid tulemusi ka PISA testis, nentis Havelson. «See tähendab, et kui õpilane on aine väga hästi omandanud, suudab ta tulemusi ka rakendada. Kaudselt näitavad seda Aasia riikide PISA tulemused. Nende koolides põhimõtteliselt tuubitakse.» Laps õpib aine väga hästi ära, kui teda kõvasti sunnitakse. «Õpilasi, kelle elu koosneb ainult õppimisest, ei saa pidada õnnelikeks. Seega on küsimus, mis hinnaga teadmised ja nende kasutamise oskus tulevad. Võib-olla ei pea iga õpilane mõnda õppeainet peensusteni tundma,» resümeeris Havelson.

Eesti keele oskus seostub õpitulemustega

«Pole võimalik, et eesti- ja venekeelse kooli tulemused nii palju erinevad,» arvab Narva-Jõesuu gümnaasiumi õppealajuhataja Irina Lebedeva. «Võib-olla töötavad eestikeelse kooli õpetajad tõesti tänapäevasemate meetoditega, aga PISA test ei näita õpilaste tegelikke teadmisi. Pigem on objektiivsed näitajad riigieksamite tulemused ja kõrgkoolidesse sissesaamine.» Lebedeva nõustub, et väga põhjalike teadmiste andmisest olulisem on õpetada infot otsima.

Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut on uurinud, kuidas mõjutab eesti keele oskus ja suhtumine eesti keele õppimisse vene koolide õpitulemusi. Uuriti kümmet väga edukate ja kümmet halvimate eesti keele eksami tulemustega kooli. «Edukust eesti keeles võib selgelt siduda muu akadeemilise võimekusega, sealhulgas PISA testis uuritud loodusainete, matemaatika ja lugemisoskusega,» ütles professor Birute Klaas-Lang. Edukas oli pigem suur, paljude õpetajatega kool. «Eesti keelt õpetasid seal keelekandjad või inimesed, kelle eesti keele oskus vastas C1-kategooriale,» lisas Klaas-Lang. Vähem edukates koolides õpetasid eesti keelt õpetajad, kes ei osanud keelt nõutaval tasemel.

Nõrgema kooli õpetaja ootab abi riigilt

Edukaid koole iseloomustab lisaks võimaluste loomine eesti keele praktiseerimiseks ka siis, kui kool ei asu keelekeskkonnas. «Kasutati lahkõpet, tugiõpet, töötasid keeleringid, otsiti koostöövõimalusi eesti koolidega,» loetles Klaas-Lang. Lapsed hindavad seda ja eduka kooli õpetaja võtab vastutuse eesti keele õpitulemuste eest. «Vähem edukas koolis oodati riigilt eesti keele õppe parandamist. Õpetaja ise oma rolli selles ei näinud,» ütles Klaas-Lang. Eduka kooli õpetaja oli Klaas-Langi sõnul oma tulemuste suhtes kriitiline, leides, et arenguruumi on palju. Sama suhtumine ilmnes õpilastel. «Vähem eduka kooli õpetaja oli oma tulemustega rahul. Raske öelda, kas see tulenes õpetaja enda vähesest keeleoskusest või rahulduski ta vähesega,» mõtiskles professor.

Kuna Venemaa koolide tulemus jäi Eesti venekeelsete koolide tulemusele alla, taandub õppekeele küsimus. Pigem on tegemist metoodikaga. «Õpikud ja metoodika erinevad, aga eesti kooli üks aluseid ja suur eelis on õpilaskeskne lähenemine. Eesti kool, ka venekeelne kool Eestis liigub tuupimiskeskselt õppetöölt Lääne mudeli suunas. Seda iseloomustab avastusõpe koos selle elulise rakendamisega. Ei õpita selleks, et koolitunnis hakkama saada, vaid et elus hakkama saada,» võttis professor Birute Klaas-Lang kokku Eesti tänapäevase kooli põhimõtted, mida üha enam rakendavad ka Eesti venekeelsed koolid.