Mattias Turovski

FOTO: Erakogu

Ehkki meie söögilauda katavad üha enam meresaadused, ohustab nii üle- kui röövpüük Läänemere seisukorda, kirjutab keskkonnaeetik Mattias Turovski.

Eesti on mereriik. Meid ümbritsev Läänemeri on sisse imbunud nii meie rahvalauludesse, lapsepõlvemälestustesse kui ka toidulauale. Enamus eestlasi on igapäevaselt harjunud nautima mõistliku hinna eest soetatud kala – olgu selleks siis Norrast püütud lõhe, külmutatud Atlandi heik või anonüümseid meresaadusi sisaldavad kalapulgad. Millised on aga meie poodidesse ja toidulauale jõudnud mereandide peidetud kulutused, kes neid kulutusi kannab ja mida see meie jaoks suures perspektiivis tähendab?

ÜRO toidu ja põllumajanduse organisatsioon FAO märgib oma 2014. aasta maailma kalanduse ja akvakultuuri raportis, et mereandide toodang maailmas on hüppeliselt kasvanud – maailmamerest tulevad toidusaadused moodustavad keskmiselt koguni 17 protsenti kogu inimkonna söögilaual leiduvast proteiinist. Samuti on kalasaaduste hulk ühe maailmaelaniku kohta viiekümne aasta jooksul kasvanud praktiliselt kahekordselt: kui 1960. aastal oli keskmine väljapüük kümme kilogrammi inimese kohta, siis 2012. aastaks oli see tõusnud üheksateistkümne kilogrammini. Arvestades inimkonna hüppelist arvukuse kasvu samal ajaperioodil, on see tõesti märkimisväärne kasv selles majandussektoris!

Kuigi «sinisel maailmal» (nagu FAO juhataja José Graziano da Silva seda nimetab) on potentsiaal olla üheks peamiseks elatus- ja toiduallikaks nii täna kui tulevikus, on esmatähtis, et seda hallataks jätkusuutlikult. Tänapäeval, kus kasumi hoidmine on ettevõtetele esmatähtis, on see muutumas iga aastaga üha suuremaks väljakutseks. Väga tähtis on tagada, et maailmamere kalavarusid hallataks õiglaselt ning arvesse võttes ökosüsteemide looduslikke taluvuspiire.

Ka meie koduse Läänemere situatsioon paneb teadlasi aasta-aastalt aina rohkem muret tundma. Mere ökosüsteem on reostusest, laevaliiklusest ning vee pidevast eutrofeerumisest kurnatud. Eutrofeerumise ehk fosfori- ja lämmastikühenditega ülerikastumise tagajärjel muutub selles vohavate vetikate tõttu merekeskkond ohtlikumaks nii inimestele kui koduloomadele ning kalavarusid ähvardab hapnikupuuduse tõttu drastiline vähenemine. Juba praegu on Läänemerest leitavate surnud ja haigete kalade kogus teiste sarnaste merede tasemest silmatorkavalt suurem.

Lisaks vee rikastumisest tekkivatele probleemidele on Läänemere kalapopulatsioonidele suureks ohuks jätkusuutmatud kalastuspraktikad – seda nii poliitilisel kui kriminaalsel tasemel. Röövpüük ning kvootide ületamine on teatud kalastusettevõtete vaatenurgast õigustatud –  lühiajaline kasum võib pingelises majandusolukorras tunduda väärt riskina. Lisaks sellele on suurettevõtluse survel jäänud suutmatuks tagada jätkusuutlikke ning ökosüsteemide taluvuspiire silmas pidavaid kvoote ning praktikaid ka paljud ametlikud institutsioonid.

Ka FAO raporti kohaselt on ülepüük jätkuvalt suureks ohuks maailma kalavarude pikaajalisele jätkusuutlikkusele, rääkimata siinkohal tööstuslike kalalaevastike hävitavast mõjust merepõhjale ning merele kui elukeskkonnale.

Siin astub mängu The Black Fish. The Black Fish on ülemaailmne organisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks on peatada illegaalne üle- ning röövpüük peamiselt Euroopa kalastuspiirkondades. Organisatsioon tegutseb koostöös keskkonnaametite, partnerettevõtete ning ÜROga kogumaks tõendeid ülepüügiga tegelevatest kalastusettevõtetest. Tõendeid kasutatakse juurdluste algatamiseks, läbiviimiseks ning ka poliitiliseks mõjutamiseks valitsuste tasandil.

Just kogutavatest tõenditest sõltub organisatsiooni eestvedajate sõnul kalavarude päästmine ning seetõttu on otsustatud projektidesse kaasata ka tavainimesi. Läbi The Black Fishi vastava algatuse on igal looduse ja mere pärast mures oleval inimesel võimalik aidata läbi viia kalastusjärelevalvet oma turvalisest kontorist, sadamakailt või koguni Läänemerel seilates.

Kuidas täpselt Läänemere olukorra parandamisel osaleda, on võimalik kuulda 23. ja 24. septembril nii Tallinnas kui Tartus toimuvatel avalikel infopäevadel, kus The Black Fish tutvustab oma varasemat tegevust ning planeeritavaid tegevusi eestlaste kodumerel.

The Black Fishi kohta saab rohkem infot nende veebilehelt ning toimuvate ürituste kohta siit.